Septembris 2018, just Tallinna Tehnikaülikooli saja-aastase juubeli eel, ilmus meie ajakirja Mente et Manu numbris 3 ülikooli strateegilise kommunikatsiooni peaspetsialisti Epp Joala avaartikkel „Tallinna Tehnikaülikool võtab kasutusele lühinime TalTech“. Selles väidetakse, et on kujunenud hulk eksitavaid akronüüme – TPI, TTÜ, TTU ja TUT, mille asemel tuleks kasutusele võtta uus kõigis keeltes mõistetav lühinimi TalTech.

Kohe on tarvis öelda, et Tallinna Tehnikaülikooli lühend TTÜ ei ole mitte mingil viisil eksitav, vaid on täies kooskõlas eesti õigekeelsusega ja eesti keelest välja tõrjuda seda keegi ei saa.

Lühendsõna Tech on pärit Ameerika Ühendriikidest. Nimelt on USA päris mitmes tehnikainstituudis peale täisnime ja enamasti ka lühendi kasutusel ühtlasi mitteametlik või poolametlik hüüdnimi (nickname), mis lõpeb selle lühendsõnaga. Nii näiteks on Florida Institute of Technology (FIT) hüüdnimi Florida Tech ja Oregon Institute of Technology (mis nimelühendit ei kasuta) hüüdnimi Oregon Tech. Erandina kasutab USAs California Institute of Technology kõrvuti ja samaväärselt oma täisnimega lühinime Caltech. Aga on ka mitu instituuti, mis lühinime ei kasuta. Üks neist on Massachusetts Institute of Technology, mille täisnimi ja lühend MIT on sedavõrd kuulsad, et mingi lühinime järele sellel mingit vajadust ei paista olevat.

Tallinn University of Technology kõrval võib lühinimi TalTech ingliskeelsetes kirjutistes ja väljaannetes ning ka elektronpostiaadressina olla päris otstarbekohane. Sama käib ka prantsuse keele kohta, sest Pariisis ühendati näiteks sealsed kümme tehnikaalast ülikooli hiljuti kongregatsiooniks nimega ParisTech. Eesti keeles on see lühinimi aga tarbetu, sest eestikeelne nimi Tallinna Tehnikaülikool ja lühend TTÜ on meie oma keelekasutuses täiesti piisavad ega vaja oma selguse tõttu mitte mingisuguseid lisanimetusi.

Peame muuseas ka arvestama, et meil ei ole mingit võimu teiste keelte õigekeelsuse üle. Kui nt keegi inglane kasutab oma mingis kirjutises Tallinn University of Technology lühendina oma keele reeglitele vastavat lühendit TUT, ei saa me seda mingil viisil takistada.

Muide, ma ei tea siiamaale, mismoodi sõna TalTech hääldama peaks. Kas inglis- ja prantsuspäraselt taltekk või eesti- ja saksapäraselt taltehh? 

On täiesti ootuspärane, et võõral keelel põhineva uue lühinime järsk kasutuselevõtt kutsub eesti keele puhtuse ja eesti õigekeelsuse seisukohast kohe esile õigustatud vastuvaidlusi. Ja juba 11. märtsil 2019 esitas rühm TTÜ vilistlasi TTÜ kuratooriumile kirja, milles nenditakse, et võõrkeelne sõnakombinatsioon TalTech alavääristab eesti keelt. Põhjalikult käsitlesid vastse lühinime kasutuselevõttu  oma avalikus kirjas TTÜ autoriteetsed varasemad rektorid Olav Aarna ja Andres Keevallik 13. juunil 2019. Kiri kutsus elektronposti vahendusel esile TTÜ professorite ja emeriitprofessorite laia ulatusega pooldava arvamusvahetuse. Üle kogu Eesti saadi termini TalTech sundkasutuselevõtust teada Andres Keevalliku ja Olav Aarna sellekohasest, ajalehes Postimees 1. augustil 2019 ilmunud artiklist.

Ühtegi protesti TTÜ rektoraat, senat ega nõukogu (mida varem nimetati vastavalt nõukoguks ja kuratooriumiks) seni arvesse võtnud ei ole. 

Praegu oleme aga jõudnud nii kaugele, et näiteks TalTechi (mitte Tallinna Tehnikaülikooli ega TTÜ) uudiskirjas Tallinna Tehnikaülikooli nime ega selle lühendit TTÜ peaaegu üldse enam ei näe. Ja Mente et Manu selle aasta numbris 2, artiklis „Tudengite ootused uuele rektorile“ on näiteks punkt D, milles avaldatakse isegi lootust, et jätkub TalTechi lühinime ja kujunduse kasutamine ning analüüsitakse lühinime vastuvõtmist ühiskonnas ja jätkatakse tööd selle kinnistamisega. Kahju on näha, et eestlaste muidu päris kõrge keeletunnetus on üllatavalt paljudel TTÜ töötajatel kuidagi (loodetavasi ajutiselt) kuhugi kaduma läinud. 

Tekib küsimus, miks on lühinimel TalTech ikkagi päris palju pooldajaid ja kas on selle nime kasutamisest eesti keeles ka mingit tegelikku tulu. Eestlastel, nagu juba öeldud, seda nime tarvis ei ole, sest Tallinna Tehnikaülikooli nimi ja lühend ja TTÜ on meie jaoks täiesti piisavad. Ka välismaalastel ei ole seda eesti keeles vaja, sest eestikeelseid allikaid, kui välja arvata mõned haruldased erandid, nad ei loe. Jääb üle nentida, et ilmselt oli seda nime vaja eesti keelde juurutada dekoratiivsetel kaalutlustel, et näidata eestlaste kuuluvust inglis- ja prantsuskeelsesse tehnikaühiskonda. Aga kas on arukale Tallinna Tehnikaülikoolile sellist dekoratiivnime eesti keeles vaja? Aitab ju sellest, et me soovitame selle kasutamist inglise ja prantsuse keeles ning kasutame seda ka ise nendes keeltes avaldatavates kirjutistes ja väljaannetes.

Tahaks loota, et arusaamine eesti keele puhtuse hoidmise tähtsusest tuleb lõpuks niikuinii võidule ja nn lühinimi TalTech eesti keelest kui sobimatu ajapikku käibelt kaob.

115 aastat tagasi, 27. juulil 1905 teatas ajaleht Postimees, et on ilmunud aastal 1903 Tartus tekkinud liikumise Noor Eesti ja kirjastuse ”Kirjanduse Sõbrad” 234-leheküljeline kunsti, teadusliste ja ilukirjandusliste tööde kogu ”Noor Eesti” I. Selle avaartiklis esitas Tartu Ülikooli ajaloo- ja keeleteaduskonna (samal aastal Helsingi Ülikooli siirduv) üliõpilane Gustav Suits (1883–1956) juhtlause, mis kõlas tänapäeva kirjutusviisile veidi kohandatult ”Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimus. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!”

Paistab, et nüüd on tulnud aeg püstitada uus juhtlause: Olgem eurooplased, aga jäägem ka eestlasteks!