Maikuus toimusid esmakordselt Tallinna Tehnikaülikooli avatud laborite päevad ettevõtjatele. Avatud oli üle 40 labori ülikoolilinnakus Mustamäel, Eesti Mereakadeemias Koplis, meremajanduse keskuses Kuressaares ja Põlevkivi Kompetentsikeskuses Kohtla-Järvel.
Reet Pärgmäe | Fotod: Acube Creative Agency
Kui varasemalt oleme laborid huviliste avanud kas linnakupidudel või avatud uste päevadel, siis sel korral sai laborite avamine eraldi sündmuseks. Idee sai alguse sellest, et TalTechi pikaajaline klient ja hea koostööpartner ABB näitas üles huvi külastada mitmeid TalTechi laboreid korraga. Varem on teatud spetsiifilisi laboreid külastatud konkreetse koostöösoovi ja kokkuleppe alusel ning pigem ühekaupa. Samas on selge, et keerukama tootearendusprobleemi lahendamisel toimib laborite omavaheline sünergia olulise võimendi ja kiirendina. Ettepanekuga ühiselt uksed avada liitus spontaanselt suur hulk laboreid, mille tulemusena saavutatigi esmakordselt sellises mahus valmisolek huviliste vastuvõtmiseks.
Keskendusime avatud laborite päeva planeerides eelkõige sellele, kuidas saab ülikool oma maailmatasemel teadmiste, tehnoloogia ja seadmetega ühiskonnale väärtust juurde luua. Ootasime külla nii pikaaegseid koostööpartnereid kui ka ettevõtlusega alles alustavaid noori, kellest mõned on ametis oma esimese prototüübi loomisega, teised aga soovivad end konkurentsieelise kindlustamiseks kõige uuemate arengutega kursis hoida.
Virtuaaltööstusest ja 3D-printeritest töökeskkonna ergonoomiani
Kõige enam elevust tekitas kindlasti paindtootmissüsteemide ja robootika labor, mis võimaldab liitreaalsuse abil teostada tööstuse monitooringut ja simuleerimist virtuaalreaalsuses. Näiteks, kui ettevõttel on plaanis uus tööstus avada või tehase tootmisprotsesse optimeerida, on sel viisil olukordade läbimängimise võimalus esimese korraga õnnestumiseks olulise kaaluga. Virtuaalreaalsus võimaldab protsesse planeerida kuni kõige peenemate nüanssideni välja – kuni selleni, kus asuvad dušid ning kus ripub koristaja töövahendiks olev põrandamopp.
Oma teadmiste ja tehnoloogiaga olid avatud ka Iseauto teaduslabor ja mehitamata õhusüsteemide teaduslabor, kus mõlemas tegeletakse veidi erinevate rakursside pealt tehisintellekti arenduse ja rakendamisega, sh masinnägemise arendamisega reaalsetes autonoomsetes süsteemides. Need laborid muudab eriti põnevaks see, et läbiviidavates tootearendustes ja katsetustes osalev reaalne autonoomne süsteem ei pea olema ülikooli (õhu)sõiduk, vaid võib olla ka sinu uus leiutis, mis lahendab tulevikus ühiskonna jaoks mõne olulise probleemi.
Protolab demonstreeris oma 3D-printereid, mis võimaldavad loodud või skaneeritud digiobjektidest printida uusi ruumilisi detaile eri materjalidest, kujutades endast kiiret ja lihtsat võimalust asendada mõni defektne detail või valmistada erinevaid prototüüpe ja tootelahendusi, et vajadusel testida nende toimivust või tehnoloogilist vastupidavust.
Esmakordselt avas oma uksed näiteks Ärikorralduse instituudi akrediteeritud ergonoomialabor, mis pakub töökeskkonna mõõdistamisi, aidates kaasa töökeskkonna ohutegurite leidmisele, riskianalüüside läbiviimisele ja riskide hindamisele ettevõttes. Ergonoomialabor on teinud töökeskkonna mõõdistamisi ja riskianalüüse üle 15 aasta ning suuremate klientide hulka kuuluvad teiste hulgas Päästeamet, ABB, Graanul Invest AS, Eesti Energia, Balti Spoon OÜ ja Kohila Vineer.
Kõige suuremaks väärtuseks avatud laborite külastamisel kujunes sisuliste dialoogide arenemine teadlaste ja ettevõtete vahel, mille käigus võisid alguse saada plaanid uuteks tootearendusteks või vajalikeks katsetusteks. Ühe ABB inseneri sõnul sai selline vahetu suhtlus tekkida tänu piiratud külastajate arvule ning teda laboris oodanud otsesele ja jäägitule tähelepanule.
Tagasiside ettevõtetelt on olnud innukalt positiivne, mistõttu võib katsetuse igati õnnestunuks lugeda. Uuesti kohtume hiljemalt järgmisel kevadel, et tutvustada Tallinna Tehnikaülikooli uuenenud seadmeparki, teadmisi ja meetodeid. ■
Millist koostööd me ettevõtetega teeme?
Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskoostöö võib laias laastus jagada mõõtmisteks ja testimisteks ning rakendusuuringuteks ja tootearenduseks. Mitmesugused mõõtmised ja testimised on paljude ettevõtete jaoks nende töö juurde kuuluv igapäevane vajadus, ent päris sellist toodet, mida võiks kõigile e-poe kaudu müüa, meie laboritel pakkuda ei ole. Kõik TalTechi laborites pakutavad teenused koosnevad erinevatest komponentidest ning need tuleb iga kord vastavalt tellimusele kokku panna. Palju oleneb ka sellest, mida ja kus meie partneriks olev ettevõte või asutus testida soovib – kas seda on võimalik mõõta mõnes TalTechi laboris või tuleb teha väljasõit mõõtmiskohta. Siinkohal oleks sobiv mainida, et väga paljud meie laborite kliendid ei olegi ettevõtted, vaid hoopis riigi- või kohalike omavalitsuste asutused.
Mõõtmisi ja testimisi planeerides tasub teada, et väga paljud TalTechi laborid on akrediteeritud, mis tähendab, et nendes laborites katsetatud toodetele on rahvusvaheline turg avatud – täiendavad katsetused ning sertifitseerimised teistes riikides ei ole enam vajalikud.
Innovatsiooni- ja ettevõtluskoostöö teise osa, mille maht on viimaste aastatega eksponentsiaalselt kasvanud, moodustavad rakendusuuringud ja tootearendus. On lihtsamaid probleeme, mille käigus parandatakse mõne juba kasutusel oleva toote omadusi, nagu parem hõõrdetegur, suurem vastupidavus teatud spetsiifilistele tingimustele, meeldivam maitse vms, ent samas tehakse TalTechis tööd ka oluliselt suuremate projektidega, millel on märkimisväärne mõju kogu inimkonnale – olgu nendeks siis erinevad targa linna rakendused (sh targad võrgud, nutikas teekatend), satelliidiprogramm või Iseauto.
Selliste suurte projektide märksõnadeks on sektoritevaheline koostöö, innovatsioon ja piiriülesus. Nende meeskonnad küll varieeruvad suuruses ja mitmekesisuses, ent koosnevad enamal või vähemal määral eri ülikoolide teadlastest, aktiivsetest üliõpilastest, riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustest ning paljudest suurtest ja väikestest ettevõtetest korraga.
Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse Mektory tehnosiirde juhi Kaja Kuivjõgi (pildil) sõnul on ülikoolis käivitatud innovatsiooniprojektid, nagu tudengisatelliit ja Iseauto, head näited kaasaegsest ülikoolist, kus on omavahel läbi põimitud teadus ja selle rakendamine, tudengitiimid ja tasemeõpe ning koostöö ettevõtetega. „Selliseid projekte saab skaleerida üle instituutide, kus sektoritevaheline koostöö sünnitab omakorda innovatsiooni. Need projektid annavad lõpetajatele maailmatasemel konkurentsivõimelise CV juba ülikoolist väljudes, mis loob win-win-olukorra nii tudengile, ülikoolile kui ettevõttele,“ rõhutab Kuivjõgi ja lisab, et inter- ja multidistsiplinaarseid skaleeruvaid projekte, mis põhinevad avatud innovatsioonil, on TalTechis plaanis käivitada koos ettevõtete, teadlaste ja tudengitega edaspidigi.
TalTechi eesmärgiks on erinevate projektide kaudu luua võimalusi maailma ülikoolide teadlaste koostööks, mahukateks distsipliinide vahelisteks lepinguteks ning maailma muutvateks teaduslikeks avastusteks ja tootearendusteks. Seda enam, et siia on juba koondumas maailma tipptasemel teadlased, tudengid, laborid ja aparatuur. ■