Viimastel aastatel pööravad ettevõtted suuremat tähelepanu interdistsiplinaarsete oskustega tööjõule, õppeasutused edendavad avatud ja paindlikku õppimist ning valitsus on seadnud esikohale investeeringud haridusse ja koolitusse. Oma panuse andmiseks liitus TalTech Erasmus+ projektiga IMATEII, kus koostöös Rezekne Tehnikaakadeemiaga (Läti) ja Vytautas Magnuse Ülikooliga (Leedu) aitame suunata rohkem noori matemaatikasse ning teadusesse ja tehnoloogiasse, sest nende valdkondade kõrgharitud spetsialistid on Baltimaade innovatsiooni ja majanduskasvu jaoks äärmiselt vajalikud, samas kui noortel huvi inseneeria vastu napib.
Dotsent Eduard Sevtšenko | Fotod: Edmond Mäll
Baltimaade metalli- ja masinatööstus, metsandus ja puidutööstus ning põllumajandus ja toiduainetööstus on kiiresti kasvavad tööstusharud, kuid sellele vaatamata on koolitatud spetsialistide arv ebapiisav. Usume, et tulevaste potentsiaalsete töötajate motivatsiooni on võimalik tõsta karjäärinõustajate ja kooliõpetajate abiga. Kuna aga tehnilise taustaga kooliõpetajaid napib, otsustasime ette valmistada metoodilised materjalid, mis aitaksid anda kooliõpetajatele vajalikke oskusi kutsealade populariseerimiseks.
Lühidalt projektist
Hakatuseks mõtlesime, kuidas on võimalik tänapäeva noortele näidata, et insenerivaldkond on tuleviku karjääri seisukohalt väga atraktiivne. Leidsime, et keskkooliõpetajate ja karjäärinõustajate abiga saaks lihtsasti motiveerida noori tegema sihipärane karjäärivalik tööstusvaldkondades ja tekkis idee katsetada uuenduslikku lähenemist Eesti, Läti ja Leedu koolides.
Esmalt aga otsisime vastust küsimusele, miks ei ole insenerivaldkond noorte hulgas populaarne. Siin tuleb alustada kodust, kus vanemad suunavad oma lapsed IT või majanduse poole, kuna usuvad, et insenerialad pole perspektiivikad. Lisaks nõuavad tehnilised erialad teadmisi ebapopulaarsetes reaalainetes, nagu matemaatika, füüsika, keemia.
Ettevõtetelt uurisime, milliseid töötajaid ja kompetentse on tööturul vaja. Mõistsime, et ettevõtete vajaduste analüüsist tulebki alustada ja seejärel töötada välja atraktiivsed materjalid kooliõpetajatele ja karjäärinõustajatele. Põhirõhk on nimelt noortele selgitamises, kes on tänapäeva insener – selleks sobivad hästi ettevõtete külastused ja meistriklassid ülikoolide laborites.
Sündis idee esitleda noortele pilte muljetavaldavatest toodetest, mida vaadates saab nendega koos hakata otsima vastust küsimusele, kuidas seda toodet tehakse. Selle käigus on vaja noori aidata ja käia nendega koos läbi teekond toote disaini ideest kuni valmistoote müügini. Jõudsime arusaamiseni, et iga käsitletava toote kohta tuleb ette valmistada tehnoloogilise protsessi mõistlikul tasemel kirjeldus koos illustratsioonide ja videotega. Kooliõpetajatele tehnoloogiliste teadmiste ja oskuste edasiandmiseks töötasid ülikoolide õppejõud ja teadustöötajad välja presentatsioonid ja õppematerjalid.
Sisend ettevõtetest
Eesti Masinatööstuse Liidu juhataja Triin Ploompuu rääkis projekti kokku võtval konverentsil, kuidas metalli ja tootmise valdkonda noortele atraktiivseks teha ja kuidas Masinatööstuse Liit panustab ettevõtete arendusse. Samuti mainis Ploompuu, et tööturul napib digitaliseeritud tulevikutööstust toetavaid spetsialiste. Probleemiks on noorte siirdumine välismaale ning õpetajate põud rakenduskoolides. Lahenduseks oleks tema sõnul riigi käivitatud initsiatiiv „Industrial Policy Green Book“ ja Eesti tööstusettevõtete andmebaas ww.industryestonia.com, mis on plaanis muuta globaalseks.
Seni aga katsetasime inseneeria populariseerimist noorte hulgas Eesti, Läti ja Leedu koolides. Valisime igas riigis tööstusvaldkonnad, millele keskenduda: Eestis metalli- ja masinatööstus, Lätis metsandus ja puidutööstus ning Leedus põllumajandus ja toiduainetööstus. Nende valdkondade ettevõtteid küsitledes saime teada, milliste kompetentsidega tööjõud on enam nõutud. Tuli välja, et ülikoolilõpetajatel on küll head teadmised disaini, tehnoloogia või majanduse valdkondades, kuid ettevõtted otsivad spetsialiste, kes on võimelised katma kogu toote elutsüklit: pakkuma atraktiivse disainiga toodet, valima optimaalsed tootmistehnoloogiad ja materjalid, panema kokku projekti eelarve ja kogu projekti edukalt läbi viima.
Kursuste loomine kooliõpetajatele
Kooliõpetajate kursus peab olema atraktiivne ning algama selgitamisest, miks insenere on vaja ja mida tänased ettevõtted ootavad. Tegime STEM-metoodikat kasutades toodetele atraktiivsed tehnoloogilised kaardid, STEM-tehnoloogia valdkonna spetsialistina oli meil abiks TalTechi mehaanika ja tööstustehnika instituudi töötaja Tiia Rüütmann. TalTechist oli meil suurepärast abijõudu veelgi: Priit Põdra on pikaajalise metallitoodete projekteerimise kogemusega Eesti Energias; Igor Penkov oskas professionaalselt suunata õpilasi mõtlema, kuidas toota optimaalselt; Riho Tarbe tegi eluliste näidete baasil selgeks metalli termotöötluse; noored õppejõud Vladimir Kuts ja Kashif Mahmood olid valmis jagama teadmisi virtuaalreaalsuse, 3D-metalliprintimise ja vaakumvormimise valdkondadest; Toivo Tähemaa oskas tuua seoseid metallitoodete tootmise ja loomade maailmast, Tatjana Karaulova aitas presentatsioonide vormistamisega, teadusartiklite ja raamatu loomisega ja harjutuste läbiviimisega Lätis. Inspiratsiooni saime ka õppeprorektor Hendrik Volli loengutest ja töökogemusest, kuidas teha atraktiivseks ventilatsiooni valdkonda. Kursuse atraktiivsusele aitas kaasa Lauri Soosaar koos Merkuur OÜga, kelle abil oli võimalus anda ka praktiline kogemus metalli- ja puidutöötlemise valdkondades. Valminud loengutsüklid viidi läbi Eestis, Lätis ja Leedus, igas riigis toetasid partnerid loengute läbiviimise ja õppepäevade köitva sisustamisega. Oluline oli ka asutuste ja ülikooli kolleegide tugi, kelle abil saime külastada tööstusettevõtteid ja laboreid.
Edasi oli vaja vaid ettevalmistatud kursus õpetajatele läbi viia. Tasub aga mainida, et kooliõpetajate kutsumine tasuta kursustele osutus raskeks ülesandeks. Helistasime enam kui 100 kooli ja saime teada, et õpetajad on väga koormatud ja nende osavõtt nädalapikkusest kursusest on praktiliselt võimatu. Kui aga osalesime Miks.ee üritustel ja suvekoolides, saime otsekontaktid õpetajatega ja leidsime seitse õpetajat, kes olid valmis kaasa tulema: Tallinna Tehnikagümnaasiumist Urmas Kaljuvee ja Tiina Hinno, Merekoolist Ellar Seidelberg, Mustamäe Reaalgümnaasiumist Kateryna Huseva, Nõmme Gümnaasiumist Rainer Orav, Juuru Eduard Vilde Koolist Liis Proos ja Tallinna 21. Koolist Ingrid Paggi. Grupp polnud suur, aga kõik kohaletulnud olid motiveeritud nii kursusel kui ka projektis osalema.
Suurimaks innustuseks projekti tiimile oli positiivne tagasiside kõikide riikide koolide õpetajatelt ja nende soov meie projektis kaasa lüüa. Projekti käigus õpetati välja seitse õpetajat Eestist, kümme karjäärikonsultanti Lätist ning seitse õpetajat Leedu koolidest ja kutsekoolidest.
Kursused jõuavad kooliõpilasteni
Pärast väljaõpet andis iga õpetaja tunni õpilastele ning külastas koos õpilastega ettevõtet või ülikooli laborit. Tunni eesmärgiks oli tekitada huvi vastava tööstussektori vastu läbi toote tutvustuse ja selgitada, kuidas sellist toodet tegelikkuses valmistatakse. Ühes grupis osales 15–30 õpilast. Tunni käigus tutvustati õpilastele metalli- ja masinatööstust (Eestis), põllumajandus- ja toiduainetööstust (Leedus) ning puidu ja metsanduse valdkonda (Lätis) läbi konkreetse toote analüüsi: õpilane valis Pinterestist pildi järgi välja talle meeldinud toote, seejärel räägiti valitud toote disainist, tootmisest, milliseid tehnoloogiad selleks kasutada ja kuidas kujuneb toote hind. Tähtis on, et insenerivaldkonna kõrval oli tund seotud ka majandusliku mõtteviisiga.
Positiivseks üllatuseks oli see, kuidas õpilased saadud teadmised vastu võtsid: 5.–6. klassi noored olid loengute läbimise järel kohe valmis osalema puidu- ja metallitoote valmistamisel, 9. klassi õpilased pakkusid välja innovaatilisi lahendusi ning 11. klassi õpilased oskasid pärast teoreetilise kursuse läbimist valida sobivaid tehnoloogiaid ja materjale.
Projektis osalenud Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õpilane Artjom Ivanov hindas kogemust kõrgelt. „Kõige rohkem meeldis mulle TalTechi laborite külastamine, see innustas tegelema robootikaga juba täna: ma saan aru, et nende tehnoloogiate taga on tulevik. Kõige tähtsam asi, mida ma õppisin, on see, et robot on ainult tööriist ja tegelikult on tähtis õppida, kuidas seda juhtida, ja selleks oleks põnev kasutada virtuaalreaalsuse keskkonda, mida TalTechi laboris nägin,“ rääkis Artjom. Projekti kokku võtval konverentsil meenutas koolipoiss, kuis Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Igor Penkov õpetas sobiva materjali ja tehnoloogia valimist ning tootmiskulude arvutamist. Peale läbiviidud tundi külastasid Artjom ja tema klassikaaslased TalTechi mehaanika ja tööstustehnika instituudi tööstusliku virtuaal- ja liitreaalsuse laborit ning paindtootmissüsteemide ja robootika demokeskust. Artjomi õpetaja Kateryna Gusseva märkis, et pärast osalemist IMATEII projektis poisi huvi robotite vastu kasvas ning seda tuleb ainult toetada. ■
Jaanuaris võeti kogemused konverentsil kokku
- Konverents IMATEII toimus 28. jaanuaril TalTech Mektorys. Konverentsi esimeses osas räägiti projektist, pärast lõunat tutvustati välja töötatud materjale loengute ja praktiliste harjutuste jaoks.
- Kokku osales enam kui 100 inimest Lätist, Leedust ja Eestist: koolide ja ülikoolide õpetajad, karjäärikonsultandid ning Eesti koolide õpilased ja ettevõtete esindajad.
- Läti ja Eesti projektijuhid Maris Igavens ja Eduard Ševtšenko andsid ülevaate projekti tegevustest.
- Vanemlektor Tiia Rüütman tutvustas STEM-valdkonna õpetamise viise ja seejärel anti sõna Läti, Leedu ja Eesti kooliõpetajatele ja karjäärinõustajatele.
- Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi füüsikaõpetaja Kateryna Huseva tänas projektis osalemise võimaluse eest ning projektis osalenud kooliõpilane Artjom jagas oma muljeid. Nõmme ja Tallinna Tehnikagümnaasium tutvustasid õpilaste saavutatud tulemusi. Karjäärikonsultant Vesta Aleknaviciute tutvustas projektiga seotud tegevusi Leedus. Raivis Rudzgailis tutvustas tundide ja ettevõtete külastuste toimumist Rezekne Tehnikaakadeemias Lätis.
- Ettevõtete esindajana tutvustas Eesti Masinatööstuse Liidu juhataja Triin Ploompuu tööstuse trende Eestis, Lätis ja Leedus.
- Tallinna Tehnikaülikooli vilistlane Jevgeni Sahno tutvustas haridusest tõusnud tulu ja senist karjääri: läbides Tallinna Tehnikaülikoolis bakalaureuse- (2004–2007), magistri- (2007–2009) ja doktoriõppe (2010–2015) liikus ta samal ajal ametiredelil operaatori ametikohalt tootmissüsteemide valdkonna juhiks.
- Konverentsi pidulikul lõpetamisel loositi välja Woochi käekell, mille andsid õnnelikule kooliõpilasest võitjale üle inseneriteadukonna dekaan Arvo Orn ning Mektory direktor, prorektor Mati Lukas.
- Kõik osalejad said projekti käigus välja töötatud käsiraamatu, kus on kirjas tundide andmise juhend ja metoodika.
Uuri lisa
Koolitusmaterjalid abiks õpetajatele, kes tahavad läbi viia uuendusmeelseid tehnikatunde, leiad siit.
Projekti kontaktisik Eestis: Eduard Ševtšenko, 620 3253