Prof Jaan Kers, puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia programmijuht | Fotod: Jaan Kers ja juhuslik möödakäija

Erasmus Mundus programmi toel viie ülikooli ühine mitme magistrikraadiga õppekava Bioceb loomine esitas ohtralt väljakutseid, kuid esimesed lõpetajad on nüüd mitmekordselt diplomeeritud ja juba doktorantuurigi alustanud.

Magistriõppekava projekt Bioceb algas minu jaoks 2017. aasta mais, kui rohelise keemia ERA Chair professor Nicholas Gathergood kirjutas mulle Erasmus+ ühise magistriõppekava granditaotluse teemal. Tööpealkiri oli siis „Biotehnoloogiad biomassi optimaalseks kasutamiseks tuleviku biomajanduses“. Prantsusmaa AgroParisTech ülikool oli valitud koordinaatoriks ning partnerülikoolid olid ka Soomest ja Belgiast. Erasmus Mundus meetme toel arendatava ühisõppekava lõpetaja saab kas topeltkraadi (s.o üks vähemalt kahe kõrgkooli nimel välja antud magistrikraad, mis on mõlema riigi kõrgharidusstandardi alusel tunnustatud) või mitu magistrikraadi konsortsiumi kahelt või enamalt kõrgkoolit.

Minu juhitud rahvusvaheline õppekava „Puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia“ vastas programmi kriteeriumitele ja otsustasin projektiga liituda. TalTechist olid kaasatud loodus- ja inseneriteaduskonnad ning keemia ja biotehnoloogia ning materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudid. Lisaks partnerülikoolidega suhtlemisele ja kõrgharidusstandardite nõuete erisustele kujunes väljakutseks ka ülikoolisiseselt projektitaotlusega seotud tingimuste täitmises kokkuleppimine, arengutega kursis tuli hoida mõlemat dekanaati ning tolleaegseid teaduskondade õppeprodekaane Toomas Tamme ja Fjodor Sergejevit, kellelt sain palju abi ja tuge.

Kuna kõigil riikidel on oma kõrghariduse seadusega sätestatud nõuded ühise magistriõppekava loomiseks ja selle tunnustamine võtab väga kaua aega, siis otsustati õppekava kokku panna eri riikide ülikoolides toimivatest ja juba tunnustatud magistriõppekavadest ning lõpetajatele anda mitu magistrikraadi vastavatest ülikoolidest.

Läbirääkimiste maraton

Projektitaotluse koostamisel tuli välja töötada modulaarsed ja interdistsiplinaarsed õpirajad (study track) vastavalt ülikoolides õpetatavatele temaatikatele (vt joonis 1.), see hõlbustab ka kandidaatide jagamist ülikoolide vahel. Õpirada on sarnane TalTechi õppekavade peaerialale, millele üliõpilane spetsialiseerub. Tallinna Tehnikaülikoolil oli hea vahendada projektipartneritele meie „Puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia“ magistriõppekava kogemust projektõppe läbiviimisel, kus üliõpilane osaleb kolme semestri jooksul teadustöös läbi projektide ja lõpptulemusena kirjutab ja kaitseb magistritöö. Biocebis sai seda kogemust arvesse võetud ja õpiradade vahel sideme loomiseks töötati viie õpiraja põhjal välja „Rohelise joone teadusprojektid“.

Projektid tuleb eri ülikoolides kolme semestri kestel läbi viia 3–5 üliõpilasest koosnevates gruppides ja juhendajate omavahelises koostöös ning kaitsta iga semestri lõpus konsortsiumi hindamiskomisjoni ees. Uuenduslik oli õppeaasta lõpus läbiviidava ühenädalase suvekooli idee, mis tooks kõigi õpiradade üliõpilased ühte kohta kokku ja programm sisaldaks nii väljapaistvate teadlaste loenguid, ettevõtete külastusi kui ka kultuurilisi elamusi. Suvekooli toomine Eestisse ja TalTechi korraldada oli minu ja prof Gathergoodi ühise veenmistöö vili.

Palju arutelusid ja poleemikat põhjustas Prantsusmaa ülikoolide ettepanek kirjutada magistritöö viimasel, 4. semestril täiesti uuel teemal ning siduda see praktikakohaga ettevõttes või teadusasutuses. TalTechi nägemus oli, et magistritöö peaks ikkagi valmima juba teadusprojekti valdkonnas, mida on teostatud kolme semestri jooksul ja valitud ülikooli teaduslaboris. Peale jäi juhtpartneri seisukoht, mis oli juba ka projektitaotlusesse kirja pandud: väga oluline on anda magistrantidele praktiline teadustöö kogemus assotsieerunud tööstus- ja teaduspartnerite juures, ja selle tulemustest kirjutatakse magistritöö.

Projekti tuli kaasata geograafiliselt võimalikult laia võrgustiku moodustav assotsieerunud teadus- ja ettevõtluspartnereid nii EL-ist kui ka väljastpoolt. Lisaks innovatiivse sisuga õppeprogrammile ja õppeainetele tuli läbi arutada administreerimisega seotud küsimused sellest, kuidas kõike vajalikku koordineerida – alates üliõpilaste kandideerimiseks vajalike ühiste vastuvõtukriteeriumite ja veebiplatvormi loomisest, vastuvõtu korraldamisest, õppetöö protsessi tehnilisest läbiviimisest ja juhtimisest kuni lõputöö ja kaitsmisteni välja. Keeruliseks kujunes ka lõpetamiseks vajalike nõuete kokkuleppimine: milline peaks olema kaitsmisprotseduur ja nõuded magistritööle?

Konstruktiivne tagasiside aitas eduni

Pärast rohkem kui pooleaastast koostööd esitasime 2018. aasta veebruaris ühistaotluse, mis kahjuks rahastust ei saanud, kuid retsensendid tegid põhjalikku tööd ja saime palju kasulikke parandussoovitusi. Neid me ka järgneva aasta jooksul kasutasime ja 2019. aasta veebruaris esitas viiest ülikoolist (Aalto Ülikool, Liege Ülikool, AgroPariTech, Reims-Champagne-Ardenne ülikool, TalTech) koosnev konsortsium Erasmus Mundus Joint Master Degree 2019 konkursile taotluse „European Master in Biological and Chemical Engineering for a Sustainable Bioeconomy“, lühinimega Bioceb, mis sai positiivse rahastusotsuse juulis 2019. Ühisõppekava nõuete täitmisel saavad lõpetajad AgroParisTechi ühisdiplomi õppekava läbimise kohta koos akadeemilise õiendiga, kuid ei saa ühist magistrikraadi, kuna see kraad ei ole projekti partnerriikides tunnustatud. Seetõttu antakse välja mitu magistrikraadi erinevate nimetustega vastavalt partnerülikoolides akrediteeritud õppekavadele.

Erasmus Munduse ühine magistrikava „Euroopa magister bio- ja keemiatehnoloogias kestliku biomajanduse jaoks“ on viie ülikooli viie õppekava õppeainetest loodud kaheaastane ühine õppeprogramm. Bioceb on modulaarne ja üliõpilaste mobiilsuse ning rahvusvahelise teadus- ja õppetöö ning kogemuse suurendamisel baseeruv magistriõppekava, kus on välja pakutud viis õpirada, millest kolmes osaleb Tallinna Tehnikaülikool.

Üliõpilastel tuleb õppida vähemalt kolmes ülikoolis ja kahes riigis, mis arendab interdistsiplinaarset teadus-, arendus- ja õppealast koostööd Prantsusmaa, Soome, Belgia ja Eesti tippülikoolide ning teistest riikidest assotsieerunud koostööpartnerite ja keemiatööstuse ettevõtete vahel. Selleks jagatakse Erasmus Munduse programmis ka õppestipendiume.

Juulis tuli kahjuks info, et prof Gathergood pärast ERA Chair programmi lõppemist enam TalTechis ei jätka. Tuli hakata otsima uut inimest, kes loodusteaduskonnas projekti enda peale võtaks, sest olime lisaks kahele olemasolevale õppeainele lubanud 2021. aasta kevadsemestriks kolm täiesti uut. Selle ülesande sai 2019. aastal endale teadur Yevgen Karpichev.

Konsortsiumilepingu sõlmimiseks tuli meil selgitada dekaanidest kuni õppeprorektorini välja, miks TalTechi jaoks on selles projektis osalemine väga oluline. Projekti peamine eesmärk on arendada viie ülikooli vahel teadus- ja arendustegevuse koostööd ning luua Tehnikaülikoolis uus kompetents lignotselluloossete biomaterjalide biorafineerimistehnoloogiate ning arendatavate biotoodete ja nende elutsükli analüüsi valdkondades.

Edukas vastuvõtt pandeemiast hoolimata

Kõige raskem hetk saabus COVID-19 pandeemiaga: Aalto ülikool tegi ettepaneku lükata üliõpilaste vastuvõtt aasta võrra edasi. Teised partnerid sellega nõus ei olnud ja otsustasime konsortsiumis enamushäältega ikkagi 2020/21. õppe­aastal õppetööga alustada.

Biocebi magistriõppekavale kandideeris 150 üliõpilast üle kogu maailma. 60 parimaga viisime kahe partnerülikooli esindajatest moodustatud tiimidega läbi intervjuud. Kokku võeti 2020. aasta kevadel vastu 30 üliõpilast, kes jaotati enne õppetöö algust viie õpiraja vahel. Mõni valis hiljem teise õppekava või loobus isiklikel põhjustel, mõni ei saanud viisat või loobus tasulisest õppest. Kuigi meil oli ka ootelistis palju väga häid kandidaate, alustas 2020. aasta sügisel õpinguid 25 üliõpilast.

Pärast 1. semestrit Reims-Champagne-Ardenne ülikoolis (mis COVID-19 tõttu tuli valdavalt läbida e-õppes) tuli 2. semestriks TalTechi õppima 17 üliõpilast. Ülejäänud 8 läksid õppima AgroParisTech ülikooli. Biocebi õppekavale toimub vastuvõtt neljal järjestikusel õppeaastal 2020–2023, TalTechis on plaanitud 15 üliõpilase õpetamine iga õppeaasta teisel semestril. Eestis toimub ka iga-aastane suvekool kõigile Biocebi üliõpilastele. Pärast 2. semestrit jagunevad õpirajad kolme ülikooli vahel ning 4. semester tuleb assotsieerunud partnerite või ülikoolide juures praktikal teostada uurimistöö, mille tulemused vormistatakse magistritööks. Biocebi õppekava täitnud üliõpilane saab AgroParisTechi ühisdiplomi ja eraldi magistrikraadid vastavalt õpirajale kolmest ülikoolist.

Järgneval kahel aastal on konkurents õppima pääsemiseks olnud samuti tihe (180 avaldust 2021. ja 120 avaldust 2022. aastal), sest Erasmus Munduse õppekavad reklaamivad end ise ja parimad üliõpilased teavad neid programmilehelt üles otsida. Väga oluline on ka hästi välja arendatud kodulehekülg.

Väljakutseid mitut masti

Biocebi projekti juhtimine on osutunud raskeks katsumuseks, kuna kolme aasta jooksul on kolm korda vahetunud projektijuht, kuid konsortsiumi juhtprofessor Stephanie Baumberger on projekti administreerimist hoidnud kontrolli all ja partnerite regulaarsed kohtumised üle veebi on aidanud probleeme kiiresti lahendada.

Biocebi mitme magistrikraadiga õppekava elluviimine on ka TalTechis olnud omajagu keeruline. Näiteks küsimus, milline on nende rahvusvahelisel õppekaval õppivate üliõpilaste staatus Tallinna Tehnikaülikoolis, kuna nad õpivad meil ainult 2. semestril ja peavad koguma 30 ainepunkti. Kuna õppeinfosüsteem kajastab teistes ülikoolides toimuvat õppetegevust vaid semestri lõpus ülekantavate õpitulemuste põhjal, kuid semestrid lõppevad eri ülikoolides eri ajal ning punktide ülekandmine võtab mitu kuud aega, on üliõpilasel semestri või õppeaasta õpingukava „esitamata“ või täiskoormuse nõue “täitmata” ja ta on kogu aeg „punases“. Seetõttu tuli Biocebi üliõpilased vormistada TalTechi üliõpilasteks kahel korral: Erasmuse tudengina, kui nad õppisid meil 2. semestril, ja 4. semestril lõpetamise etappi üle viies magistritöö kaitsmistaotluse esitamiseks.

Teiseks väljakutseks on 16–17 üliõpilase juhendamine „rohelise joone teadusprojektides“ 1. ja 2. semestril. See on olnud töömahukas ning instituutidest on tulnud kaasata hulk teadlasi ja õppejõude üliõpilasi teaduslaborites juhendama.

Kõige keerulisemaks osutus aga lõpetamisega seotud protseduurireeglite järgimine. Biocebi magistrandid saavad oma lõputööd valmis juuni lõpuks ning kaitsmised toimuvad kahel nädalal juuni lõpus ja juuli alguses. See ei ühildu aga meie ülikooli akadeemilise kalendriga, lisaks on kogu kaitsmisprotseduuri nõuetekohane vormistamine väga palju aega ja kannatust nõudev tegevus. Avaldan siinkohal tänu dekaan Fjodor Sergejevile, dekanaadi juhatajale Aime Pihtile ja õppekonsultant Helena Teemetsale inseneriteaduskonna dekanaadist ning materjali- ja keskkonnatehnoloogia õppespetsialist Anu Greenile nende suure tööpanuse eest sellesse, et suutsime ainsa partnerülikoolina 2. septembril toimunud aktusel anda magistritele kätte TalTechi diplomi ja akadeemilise õiendi. Pärast kahte pikka ja keerulist aastat oli väga hea meel näha Reimsi katedraalis värskete magistrite rõõmsaid nägusid ja kaasa elada sellele olulisele hetkele nende elus. Paljud Biocebi 1. lennu lõpetajad jätkavad doktoriõppes ning loodetavasti leiavad ka põnevad töökohad biomajanduse ja biotoodete arendamiseks.

Erasmus Mundus ühisõppekava magistriõppe programmi projekt on üks paremaid võimalusi Tallinna Tehnikaülikooli reklaamimiseks välisriikides. Programmi kandideerivad parimad üle terve maailma, nii et sõel on tihe. Taolise projektitaotluse koostamiseks tuleb aga varuda vähemalt aasta aega ja palju kannatust, et partneritega igaühe roll ja panus projekti põhjalikult läbi rääkida ning hea projekt kokku panna. Konkurents rahastusele on suur, sest taotluste esitajad on juba varasema programmi kogemusega ülikoolid ja taotlust hindavad oma ala eksperdid. Igal juhul soovitan Erasmus Mundus ühisõppekava taotlust proovida, sest võrgustumine läbi kõrgetasemelise õppe- ja teaduskoostöö välisülikoolidega toob uusi projekte ning väga heade üliõpilaste juhendamine annab tugevaid doktorante edaspidiseks teadustööks.