Vabariigi aastapäeva aktusel TalTech`is 22. veebruaril pälvis tunnustuse Aasta noorteadlane 2022 keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur Birgit Mets. Mets on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonnas bakalaureuse- ja magistriõppe, doktoritöö aga kirjutanud inseneriteaduskonnas energiatehnoloogiate instituudis soojusenergeetika teemal. Uurisime Birgitilt, millega ta täpsemalt tegeleb ning mis viis aasta noorteadlase tiitlini.
Miks hakkasite õppima keemiat?
Esmajoones peaksin kõige positiivsemas mõttes “süüdistama” oma gümnaasiumiaegset keemiaõpetajat. Tundide põnev ülesehitus ja põhjalikud seletused (ning muidugi efektsed katsed!) ei suutnud kedagi külmaks jätta. Tänu temale tundus keemia ääretult põnev ja mitmekesine ning nii ma TalTech`i rakenduskeemia ja biotehnoloogia erialale jõudsingi. Minu teine tolleaegne valik oli minna Tartu Ülikooli füsioteraapiat õppima, ent otsustasin siiski keemia kasuks. Siiani ei ole ma pidanud kahetsema.
Mida hetkel täpsemalt uurite? Miks otsustasite antud teemat uurida? Mis väärtust pakub antud teema uurimine ühiskonnale?
Magistrantuuri ajal sattusin tööle toonasesse soojustehnika instituudi teenuslaborisse kus tegeleti kütuste analüüsiga, enamjaolt just põlevkiviga. Kuna uusi asju õppida oli palju, siis sain juba siis aimu sellest kui rikkalik on meie rahvuslik maavara ning nii mu huvi aina süvenes. Suvel lisaraha teenimisest sai üsna ruttu püsiv töökoht ning seejärel ka doktorantuur ja mõned aastad vanemteaduri elu, ning nii ma põlevkivi-teemadele sattusingi.
Eelmisel aastal otsustasin tagasi loodusteaduskonda tulla – keemia põnevus ja kohati ka ettearvamatus, seda just põlevkivi valdkonnas, on endiselt südames. Kuna põlevkivi-alased uuringud olid saanud väga suureks osaks mu karjäärist, tahtsin kaks lemmikut ühendada ning nii oli tööstuskeemia labor ainuõige koht kus jätkata. Erinevalt mu eelnevast töökohast tegeleme me tööstuskeemias põlevkivi väärindamisega – selle asemel, et seda lihtsalt „ahju ajada“, otsime võimalusi kuidas sellest keemiatööstuse tooraineks väärtuslikke kemikaale, täpsemalt dikarboksüülhappeid, toota.
Mida peab tegema/tegite, et saada aasta noorteadlaseks?
Usun, et aasta noorteadlase tiitli saamiseks n-ö ühte valemit pole. Kindlasti peab olema järjepidev kõiges mida teed. See hõlmab üldist aktiivsust ja entusiasmi, ent need on tihtipeale täiesti tavaline osa ülikooli igapäevaelust – tuleb osaleda õppetöös ja eriala propageerimises, kirjutada artikleid ning oma tööd konverentsidel esitleda, teadusorganisatoorses töös osaleda, viljeleda ülikoolidevahelist suhtlust ja koostööd – teadus on siiski tiimitöö. See nimekiri jätkub tegelikult veel üsna pikalt, ent võib-olla kõige konkreetsemalt öeldes – peab väga meeldima see, millega tegeled, sest ainult see garanteerib edu ning vastupidavuse.
Millise soovituse annaksite noorele, kes alles hakkab eriala valima?
Kuna minu enda valikud olid pigem erinevate valdkondade vahel, siis ainus soovitus, mida ma annaks, on usaldada oma sisetunnet. Eriala peaks kindlasti tekitama elevust ja teataval määral ka kerget hirmu – väljakutseid peab olema, muidu on igav. Ka mitme valiku vahel kahtlemine on protsessi loomulik osa, ent usun, et sisimas on „õige vastus“ juba teada. Mäletan selgelt hetke kui Tartust helistati ja küsiti, et kas ma tulen nende ridadesse õppima ning seda meelekindlust ja -rahu kui olin oma vastuse andnud – juba selle põhjal võisin olla kindel, et tegin õige valiku.