Cambridge’i ja Oxfordi ülikoolide vilistlane, teadlane ja õppejõud Jasper Adamson on toonud maailmatasemel akadeemilise kogemuse Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžisse. Tema juhtimisel on saanud uue hingamise magistriõppekava Säästvad keemiatehnoloogiad – paindlik ja tulevikku vaatav eriala, mis valmistab ette spetsialiste, kes on valmis töötama nii keemiatööstuses kui ka tuumaenergeetika arendamisel.
Jasper Adamsoni tee akadeemilise tipu suunas algas juba varakult – 19-aastaselt astus ta Cambridge’i ülikooli, millele järgnes doktorikraad Oxfordist. Cambridge’is õppis ta loodusteadusi, spetsialiseerudes keemiale, ja omandas magistrikraadi. Seejärel asus ta tööle keemiaettevõttesse Tartus, kus sai esimesed praktilised kogemused teadustöö ja tootearenduse piirimail.
Oma doktoriõpinguid jätkas ta Oxfordi ülikoolis, kus uuris kristallograafiat ja anorgaanilist keemiat. Sealne süvitsi minev teaduslik keskkond, tipptasemel juhendamine ning võimalus osaleda rahvusvahelistes teadusprojektides andsid tema akadeemilisele karjäärile tugeva vundamendi.
“Oxford andis mulle väga tugeva metodoloogilise aluse ja õpetas iseseisvalt mõtlema. Seal ei piirduta teadmiste edasiandmisega – sealt algab mõtestatud teadustöö, kus iga küsimus viib uue küsimuseni,” kirjeldab Adamson oma kogemust.
Tagasi Eestisse tuli ta esialgu ajutiselt – sooviga viia lõpule mõned projektid ja jätkata karjääri rahvusvaheliselt. Kuid ootamatult hakkasid asjad kiiresti arenema. Töö Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis (KBFI) osutus viljakaks – teadusprojektid edenesid, ta pälvis järeldoktorantuuri rahastuse ja hiljem juba stardigrandi. “Eestisse tagasitulek oli teadlik valik, jäin Eestisse, sest nägin siin võimalusi. Ja need ei olnud väiksemad kui mujal maailmas,” sõnab ta.
Adamson tunnistab, et teadustöö edusammud ja koostöövõimalused hoidsid teda siin. “Ma ei ole kunagi kahetsenud, et jäin Eestisse. Mul oli võimalik teha teadust kõrgel tasemel, avaldada ja areneda. Tänu Cambridge’i ja Oxfordi haridusele avanesid mul Eestis uksed, mis võimaldasid üles ehitada tugeva teadusliku karjääri,” räägib Adamson.
Tema sõnul pole Eestis töötamine kunagi tähendanud võimalustest loobumist. “Koostööd saab teha igalt poolt – tänapäeva teadusmaailm on piirideta. Eestis saab teha väga head teadust, kui olla ise aktiivne ja leida õiged inimesed. Mul on olnud au teha koostööd näiteks Riina Aava ja Tõnis Kangeriga Tallinna Tehnikaülikoolist ning ka rahvusvaheliste partneritega,” selgitab ta.
Koostöö Nobeli preemia laureaatidega
Adamsoni rahvusvaheline kogemus ei piirdu ainult Suurbritanniaga. Ta on töötanud ka Ameerika Ühendriikides koos teadlastega, kes on pälvinud Nobeli preemia meditsiini ja füsioloogia valdkonnas. “Tegemist on uurimisrühmaga, kes panustas COVID-19 vaktsiinide tehnoloogiate arendamisse. Mul on suur au ja rõõm nendega koostööd teha ning ka sel kevadel lähen kolmeks kuuks taas USA-sse, et viia ellu ühiseid projekte ning esindada Virumaa kolledžit rahvusvahelisel areenil,” ütleb Adamson.
Selline koostöö annab ka tudengitele võimaluse osa saada globaalsetest arengutest, sest Adamsoni kaudu jõuavad uusimad teadustulemused ja metoodikad ka Virumaale. Tema sõnul on eesmärk tuua tippteadus tudengitele võimalikult lähedale ning pakkuda kvaliteetset ja inspireerivat haridust.
Motiveeritud tudengid ja koostöine õhkkond
2023. aastal liitus Adamson Virumaa kolledžiga, algul vanemlektori rollis. “Juba esimesest kontaktist tundsin, et see kolledž on eriline – motiveeritud tudengid, sõbralik atmosfäär ja inspireeriv sisekliima. Just see siduski mind kiiresti selle asutusega.”
Pärast esimest õpetamisaastat tehti talle ettepanek asuda säästvate keemiatehnoloogiate programmijuhiks. “See pakkumine tuli loomulikult – olin juba seotud õpetamise ja arendustööga ning nägin, kui palju on võimalik selles valdkonnas ära teha,” meenutab ta.
Õppekava, mis vastab tänapäeva vajadustele
Uue nime saanud õppekava Säästvad keemiatehnoloogiad eristub mitmes mõttes. Esiteks muudeti vastuvõtutingimusi – nüüd saavad õppima asuda ka need, kel puudub keemiaalane kõrgharidus, kuid on kõrgharidus loodus- või tehnikateadustes või vähemalt kolm aastat töökogemust keemiatööstuses. “See annab võimaluse ka neile, kes on praktikas kogenud, kuid seni tundsid, et neil pole teoreetilist tausta,” selgitab Adamson.
Õppekorraldus on paindlik: tudengid jagatakse kahte gruppi – keemias algajad ja varasema keemiaalase haridusega õppurid. “See võimaldab kõigil liikuda enda tempos ja saavutada lõpuks võrreldav tase.”
Algajatele pakutakse baaskursusi nagu “Insenerikeemia alused” ja “Keskkonnatehnoloogia ja säästev areng”, samas kui edasijõudnud saavad süveneda valikainetesse nagu “Orgaanilise keemia erikursus”.
Uued suunad – tuumaenergeetika ja kiirguskaitse
Viimase aasta jooksul on õppekavasse toodud ka uusi ja ainulaadseid aineid, näiteks “Kiirguskaitse ja tuumatehnoloogia alused” ning “Sissejuhatus tuumaenergeetikasse”. Koostöös Tartu Ülikooli teadlastega koostatud kursused pakuvad tugeva aluse spetsialistidele, kes soovivad tulevikus töötada Eestisse kavandatavas tuumaelektrijaamas.
“Need on Eestis esimesed õppeained, mis loovad sisulise baasi tuumaenergeetika mõistmiseks. Kuna riiklik poliitika liigub selles suunas, on vaja hakata ette valmistama ka inimesi, kes oskaksid selles sektoris töötada,” ütleb Adamson.
Lisaks erialastele teadmistele sisaldab õppekava üldpädevusi, näiteks projektijuhtimist ja ringmajanduse aluseid. “Me ei kasvata ainult keemiaspetsialiste, vaid ka inimesi, kes võivad töötada keskastmejuhtidena või luua oma ettevõtteid,” märgib Adamson.
Tema sõnul on eriti oluline, et ka õppuril, kelle eelnev kokkupuude keemiaga on piiratud, oleks võimalik ennast turvaliselt arendada. Just selleks on loodud mitmetasandiline õppemudel, mis arvestab individuaalse arenguga.
Südamelähedane programm
“See õppekava on midagi, mille arendamisse ma usun. Ma tahan, et see oleks koht, kus inimesed saavad tugeva aluse ja innustuse edasi liikuda, olgu siis teaduses, tööstuses või avalikus sektoris. Ja mulle tundub, et me liigume selles suunas,” räägib Adamson.
Tema sõnul on oluline luua võimalused eri taustaga inimestele, et nad saaksid õppida, kasvada ja panustada. “Olen Cambridge’i ja Oxfordi kogemusega, kuid just siin, Eestis, Ida-Virumaal, tunnen, et saan midagi tõeliselt olulist üles ehitada.”
Adamsoni lugu näitab, kuidas rahvusvahelise hariduse ja kogemusega teadlane saab panustada kohaliku hariduse ja teaduse arengusse. Tema juhitud õppekava ei paku ainult teadmisi, vaid ka visiooni ja usku sellesse, et iga õppur võib kasvada spetsialistiks, kes suudab muuta maailma säästvamaks ja teadlikumaks.
Tallinna Tehnikaülikoolist saab reaalsed teadmised, et luua reaalseid lahendusi. Avaldusi sisseastumiseks saab esitada juba praegu kuni 3. juuli keskpäevani: taltech.ee/reaalne
Õppekava loomise ja arendamisega seotud tegevusi toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi meetmest „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“.