Kaire Viil, Virumaa Kolledži lektor, juhtimistreener, 7. taseme täiskasvanute koolitaja | Foto: Jevgeni Salihhov

Loon kõigepealt rahuliku ja turvalise õpikeskkonna, ka videotundides. Tihti lasen üliõpilastel endil püstitada kohtumise eesmärgid ja tunni lõpus reflekteerida kogetut. Nii coaching-sessioonidel kui ka üliõpilastega kohtumistel on oluline esitada õigeid ja süvamõtlemist soosivaid küsimusi. Võimalusel tasub vältida kas-küsimusi, mis võimaldab vastata igavalt ja lühidalt – jah või ei. Mentorluses tasub ka miks-küsimused sõnastada teisiti, kuna ’miks’ mõjub vahel süüdistavalt ja hinnangut andvalt. Kui hakkad juhendamisel kasutama avatud mõjusaid küsimusi, märkad, et need on tõhusad ka igapäevaelus. Head arutlemist ja süvamõtlemist arendavad küsimused tasub enne üliõpilaste või kolleegidega kohtumist valmis mõelda.

Kuidas lektorid pahatihti toimivad peale hea küsimuse esitamist? Mitu minutit või sekundit me kannatame vastuste ja kommentaaride ootamisega? Õppimine ja mõtlemine on aeglane tegevus. John Leary-Joyce nimetab oma raamatus „The Fertile Void“ seda vaikuseaega viljakaks tühjuseks. Tegelikult on meie sees paljud vastused ja lahenduse ideed olemas – laseme kannatlikult sellel potentsiaalil välja tulla. Üliõpilased vajavad paraja pikkusega mõtlemisaega, kuna mõtlemine on pingutus. Meile võib see auditooriumi ees näida ülipika pausina, kuid tegelikult mõtleb üliõpilane esmalt, mida vastata, ning seejärel, kuidas seda vastust sõnastada – kõik ju kuulevad tema valjult välja öeldud ideid. Tihtipeale kummitab õppijat ka mõte: „Mida nad minust arvavad?“ Teineteisega võistlemine ja konkurents pärsib mõtlemise kvaliteeti. Ära pelga pikki vaikusepause. Laul ütleb ju ka, et vaikus on kuldne.

Kuidas ja kui palju me oleme harjunud üliõpilaste mõtteid süvakuulama? Kehakeel on suhtluses väga oluline ning tähtis on ka see, mida üliõpilane või kolleeg seekord ütlemata jätab. Püüa üliõpilast mitte katkestada ega tema eest lauset lõpetada. Nancy Kline kirjutab raamatus „Time to Think“, et inimese mõtlemise kvaliteet sõltub palju sellest, kui pühendunult sa teda kuulad. Mõtlemisest sõltub paljuski see, kuidas tunnis uut infot omandatakse. Coaching’u üks võluküsimus on: „Mis veel?“. Loo targale ajule mõtlemiseks tingimused, küsides näiteks „Mida te veel sellest arvate?“ Enamasti tulevad peale paari esialgset kiiret mõtet sisukamad või lennukamad lahendusideed. Proovi seda võluküsimust järgmises tunnis esitada mitu korda ja järjekindlalt. Märkate koos õpperühmaga, kui palju häid mõtteid inimestel on, ning üliõpilased näevad, milliseid põnevaid vaatenurki teistel sellel teemal tekib. Olen saanud üliõpilastelt tagasisidet, et „poleks uskunud, et näiteks õppimist saab nii erinevalt käsitleda ja meie rühmas on nõnda palju ägedaid mõtteid“.

Plaani järgmiseks üliõpilaste või kolleegidega kohtumiseks rahulikku mõtisklemisaega, lase tunnil kulgeda loomulikus tempos. Kaasa üliõpilased kohe tunni alguses, näiteks lase mõelda, milline oleks nende jaoks kohtumise lõpuks hea tulemus. Mõtle valmis avatud mõjusad küsimused, ära lepi kiirvastustega, hoia meeles küsimust „Mis veel?“. Head mõtted sünnivad pikema aja jooksul ja vaikuses. Mäletad ju Sammalhabet, kes kinnitas samuti, et haudumine vajab vaikust ja rahu. Võta tunni lõpus alati aega refleksiooniks ning leia ka ise aega mõtisklemiseks, kuidas sul läks. Küsi üliõpilastelt näiteks: „Mis sul täna tunnis hästi õnnestus?“ Tunnusta üliõpilasi sisuka arutelu eest ning ära unusta ka enesele põneva tunni ja veidi teistmoodi õpetamiskogemuse eest pai teha. Nancy Kline soovitab leida endale iga päev aega mõtlemiskeskkonna loomiseks ja seal olemiseks. Mõtlemise kvaliteedist sõltub meie elukvaliteet.