Tallinna Tehnikaülikooli praeguse rektori Tiit Landi ja tema ainsa vastaskandidaadi, akadeemik Tarmo Soomere kohtumised TalTechi teaduskondades ja ka kogu ülikooliperega on kulgenud rahumeelselt, pigem teineteist täiendavalt. Just seetõttu otsustas avalikku debatti vedanud ajakirjanik Johannes Tralla alustada pigem provotseerivalt. 

Debatt sünnitab ideid

Ja kohe läkski tuliseks: Tarmo Soomere tõdes, et asjad ülikoolis on hästi, aga leppida saab vaid sellega, mis on suurepärane. Teiseks võiks Tallinna Tehnikaülikooli rektoriks kandideerijaid olla oluliselt rohkem kui vaid kaks – akadeemilist keskkonda peaks ju alati iseloomustama debatt, muidu ei teki uusi ideid. Pealegi pole tulevasel rektoril neid visioone, mida debattides lauale ei tooda, ka oma töös arvestada. 

Ja kolmandaks, kuigi TalTechi arengukõver tundub suurepärane, on saab ülikooli juhtimise ülesannet lahendada ka teisiti. Ning sealjuures peab vaatama ka võimalusi, mille teostumine tundub esialgu vähetõenäosena. 

Akadeemik Tarmo Soomere tõi taas esile tippteaduse tähtsuse. Just tippudelt, teaduse eesliinil olijatelt, teadmisi ja indu saanud tudengitest saavad vilistlased, kes ülikoolis leiduva ühiskonda viivad. Viimast peaks aga tegema palju intensiivsemalt – mitte vaid arvamust avaldades, vaid debatte juhtides, olulisi küsimusi kõne alla võttes, ühiskonnas suunda näidates. „Meil on äärmiselt vähe neid teadustulemusi, millel on potentsiaal maailma muuta,“ tõdes Tarmo Soomere. „Ülikooli mõju ühiskonnale üha erodeerub. Kas oskate öelda, milline oli viimane Tallinna Tehnikaülikooli professor, kes osutus valituks Riigikogusse?“

Tippteadus pritsib tooteid 

Akadeemik Soomere sõnul tippteadus aga lausa pritsib tooteid – seda on sama raske vältida kui Eestis metsa kasvamast. Ning selge on see, et võidab see, kes saab esimesena valmis uue tehnoloogia, tuleb sellega turule.  

Samas tuleb ülikoolis leida viis, kuidas väga head teadlased, õppejõud, läheks mingiks ajaks ettevõtlusse, teeks seal valmis vinge toote ja tuleks kiiresti tagasi. „Juhtimisotsustega tuleb tõsta töötajate motivatsiooni ja karjäärikorraldus paremaks muuta,“ hindas ta.

Ülikooli praegune rektor Tiit Land näeb ühiskonna teenimise küsimuses aga veidi teistsugust lahendust. Kui praegu hinnatakse teadlase taset suuresti selle põhjal, kui palju on ta avaldanud kõrgetasemelisi ehk Q1 teadusartikleid, siis selleks, et ülikoolis sündinud teadmine ka praktikasse jõuaks, võiks teadusartikli kõrval väärtustada litsentsilepingut või edukat patenti. Teisisõnu – alusuuringuid ja rakendusuuringuid ei tuleks vastandada. Küll peaksid rakendusuuringute tulemused enam ja kiiremini jõudma Eesti majandusse, ühiskonda. 

See aga, et Tallinna Tehnikaülikooli teadlased ei istu ülemäära sageli Eesti telekanalite stuudiote diivanitel, ei tähenda Landi sõnul, et nad poleks kohal oluliste otsuste tegemise juures. Väga oluline roll on selles ka ülikooli teadus- ja ettevõtlusportaalil Triloog. 

Insenerihariduse sihtkapitali suunas

Erinevalt Tarmo Soomerest sai Tiit Land oma plaane tutvustades tugineda senistele saavutustele, olgu see siis ülikooli juhtimismudeli muutmine, eelkõige dekaanide toomine rektoraadi koosseisu, doktorantide toetamine ning õppejõudude motivatsiooni toetamine, seda ka töötasu tõstmise teel. 

Väga oluliseks pidas Tiit Land ülikooli enda fookustippkeskuste loomist, mille üks sihte on just laiema aluse loomine uue teadmise tekkele ning ühiskonna teenimisele. Lahendamist vajava küsimusena tõstis Land esile insenerihariduse sisulisema toetamise, seda uute professuuride ja uurimisrühmade näol. 

Käivitada tuleb regionaalsete kolledžite tulevikku käsitlev arutelu.

Mõlemad kandidaadid käsitlesid ka ülikooli rahastamise küsimust. Tiit Land tõi välja viimasel ajal üha sisulisemaks kujunenud insenerihariduse sihtkapitali idee, mille eeskuju saadi Soome Aalto ülikoolist. Käimas on arutelud maksusoodustuste teemal. 

Tarmo Soomere tähtsustas enam tippteadusest sündivat, näiteks eduka patendi realiseerimist või iduettevõtlusest sündinud tulu. „Rahakoti rauad tehakse lahti siis, kui tunnetakse toote väärtust,“ kinnitas ta. Eraraha loodab Tarmo Soomere kaasata aga eelkõige nendelt, kes väärtustavad kõrgelt Tehnikaülikoolist saadud haridust. „Aga eraettevõtja küsib kindlasti, mida täpselt ta oma raha eest saab,“ nentis Soomere.

Rektor selgub 9. mail

Kõrvuti ajakirjanduslikust huvist lähtunud küsimustega lähtus debatti juhtinud Johannes Tralla ka Tehnikaülikooli tudengitelt, töötajatelt ja vilistlastelt laekunud küsimustest. Kõne alla tulid tasulise õppe võimalus, tenuuriprofessorite roll bakalaureusetudengite haridustees, tehisaru rolli ülikoolis, aga ka ülikoolide tugiteenuste ühendamine loodetava kokkuhoiu eesmärgil. 

Tallinna Tehnikaülikooli 11-liikmeline nõukogu valib rektori 9. mail. Rektori seekordne ametiaeg kestab neli aastat.

Vaata ülekannet järgi siit ja fotosid siit.