Enn Listral on järgnevaks kolmeks aastaks kindlad eesmärgid. TalTechi majandusteaduskond on juba praegu oma valdkonnas tuntud kui tippteadmiste jagaja, kuid ta soovib, et teaduskonna tähtsus suureneks veelgi. „Kui me tahame konkurentsi hoida, siis peame vaatama 25 aastat edasi, kus tänased õppijad päriselt otsuseid teevad ja nad peavad seda tegema konkurentsivõimeliselt,“ rääkis Listra intervjuus. Seetõttu peab ka majandusteaduskonna pakutav haridus olema konkurentsivõimeline ning sisuliselt ongi teaduskond juba seal maal, et soomlastega samal tasemel haridust anda. Vaja läheb ka rahvusvahelist tunnustust ning kõrgeid kohti pingeridades. „Meie taseme väljapaistvus on see, milleni peame ajaga jõudma,“ sõnas Listra.

Dekaani sõnade kohaselt ei muuda koroonapandeemia väga palju hariduse sisu, kuid võib kiirendada mõningaid protsesse. Senisest enam tuleks käsitleda digitaalse organisatsiooni teemat ehk ettevõtteid, kes kasutavad oma töös erinevaid IT- ja digivahendeid. On vaja uurida, mil määral ja kuidas seda tegema peaks ning kuidas see muudab ettevõttes toimuvaid äriprotsesse. Selle jaoks võib vaja minna rohkem professionaalseid oskuseid, mida saab pakkuda just majandusteaduskond.

Listra on kindel, et kui soovime pakkuda sama head haridust kui välisülikoolid, siis on ajaga kaasas käimine vältimatu. 25 aastat tagasi oli majandus lihtne, sellega tegelesid aktiivsed ja targad inimesed, kes olid suure tõenäosusega edukad. Konkurents oli väike, sest esines veel Nõukogude ühiskonnale iseloomulikke jooni. „Inimestel on komme jätkata oma tegutsemis- ja otsustamisviise tuginedes minevikule ja ma arvan, et meie tänases majanduses on natukene sellest suhkruvatimajanduse toimimisest veel alles,“ nentis Listra. Tänapäeval on majandus palju keerulisem ning vajab professionaalseid oskuseid. Seetõttu peab ta kõige olulisemaks juhtimisoskuste edendamist nii praeguste tudengite õppetöös kui ka elukestva õppe raames.

Mõeldes sellele, mida toob uus aasta, ei osanud Listra midagi kindlat välja tuua, sest kõik sõltub sellest, kui kaua viiruse kontrolli alla saamisega läheb. Ta tõi välja 2 suuremat kriisi, mis on üle elatud. Esimene oli peale 1998. aastat. See puhastas majandust, sest pärast kriisi hakkas majandus kiiremini arenema. Teine kriis oli 2008. aastal, mis viis samuti majanduse kasvuteele, kuid sel korral aeglasemale, kui enne kriisi. Listra sõnul oleneb tulevik sellest, kuidas koroonakriis majandusele mõjub, kuid ta loodab, et kriis puhastab ära nõrgema osa. Lisaks on ta kindel, et majandus läheb rohkem IT- ja digipõhiseks. „Ma olen iseloomult parandamatu optimist ja arvan, et pigem see üldine kasvutempo jääb samaks või pigem kasvab, aga ega ma pead anda selles osas ei või,“ sõnas Listra lõpetuseks.

Intervjuud saab järele kuulata Äripäeva vahendusel.