See algatus peegeldab EMERA laiemat ambitsiooni tugevdada rakendusuuringuid kiiresti muutuvas merenduse valdkonnas – alates digitaliseerimisest ja autonoomiast kuni ohutussüsteemide ja meeskondade pädevuseni.

Muutuv merendusmaastik

Uurimisrühma käivitamine toimub ajal, mil merendus seisab silmitsi kasvava survega kohaneda – mitte ainult digitaalsete tehnoloogiatega, vaid ka kestlikkuse eesmärkide, tööjõumuutuste ja geopoliitilise ebakindlusega. Laevadega navigeerimine, mida tehakse sageli range ajasurve all ja avalikkuse silme alt eemal, muutub tasapisi süsteemide mõjul, mis nõuavad uusi oskusi, uut mõtteviisi ja uusi koostöövorme inimeste ja masinate vahel.

Dr Sharma näeb seda keerukust mitte probleemina, vaid võimalusena – ja just valdkonnana, kus Eestil on tugev positsioon. „EMERA on koht, kus rakendusuuringud saavad päriselt praktikaga kokku,“ ütleb ta. „Oleme lähedal haridusele, lähedal simulaatoritele ja tihedalt seotud tööstusega. See loob dünaamilise keskkonna uurimaks, kuidas inimesed neid muutusi tegelikult kogevad.“

Merelt teadusesse

Dr Amit Sharma pakub unikaalset vaatenurka. Pärast seitsmeaastast teenistust tankeritel tüürimehena asus ta akadeemilisele teele ning omandas Norras doktorikraadi merenduse opereerimise alal, keskendudes tehnoloogiaga toetatud merendusõppele.

Hiljuti töötas ta Bergeni Ülikoolis järeldoktorina, uurides inimeste ja süsteemide koosmõju kaug- ja autonoomsel laevaliiklusel. EMERA-s ühendab ta nüüd oma praktilise ja akadeemilise kogemuse, et kujundada uus teadussuund.
„See on suurepärane võimalus luua midagi tõeliselt tähendusrikast,“ ütleb dr Sharma. „Navigatsioon ei tähenda ainult tehnoloogiat – see tähendab inimesi. Me tahame paremini mõista, kuidas sillameeskonnad otsuseid langetavad, kuidas nad kogevad uusi süsteeme ja kuidas neid saab toetada läbimõeldud disaini ja koolituse kaudu.“

Hoolimata akadeemilisest karjäärist jääb ta seotuks oma meremehe juurtega:
„Olen alati hingelt meremees. Mu aeg merel kujundas seda, kuidas ma mõtlen ja töötan. See hoiak juhib ka minu teadustööd.“

Inimeste keskne uurimiskava

Uus laevajuhtimise uurimisrühm keskendub navigatsiooni inim-, töö- ja tehnoloogilistele aspektidele digitaalses ja automatiseeritud keskkonnas. Uuritakse, kuidas uued tehnoloogiad – alates nutikatest sillasüsteemidest ja tehisintellektil põhinevast otsustustuge pakkuvast tarkvarast kuni kaugseire ja autonoomse navigeerimiseni – kujundavad meretöö tulevikku.

Eesmärk on pakkuda teadmisi, mis aitavad kujundada merendusõpet, süsteemide disaini, ohutuspoliitikat ja innovatsiooni – pidades alati silmas inimliku kompetentsi keskset rolli.

Kui merenduse uuendustes keskendutakse sageli sellele, mida masinad suudavad teha, siis Sharma sõnul on inimfaktor endiselt kriitilise tähtsusega – ja liiga vähe uuritud.
„Meid huvitab, kuidas inimesed navigeerivad keerukuses – nii otseses kui ka ülekantud tähenduses,“ selgitab ta. „Kuidas meremehed tajuvad, tõlgendavad ja tegutsevad keskkondades, mida kujundavad üha enam automaatika ja andmed? Just neid küsimusi tahame uurida.“

„Sageli arvatakse, et automatiseerimine asendab inimesi,“ lisab ta. „Tegelikkuses aga muudab see inimeste töö sisu. See muutus võib olla peen – ja seda on keeruline õpetada. Me tahame seda nähtavale tuua.“

Rühm teeb tihedat koostööd teiste EMERA teadlastega küberturvalisuse, roheliste meretehnoloogiate ja veeteede ohutuse alal ning otsib aktiivselt partnereid tööstusest, riigiasutustest ja rahvusvahelistest ülikoolidest.

Mis tööd motiveerib?

Dr Sharma jaoks peitub motivatsioon merenduse keerukuses ja globaalses tähtsuses:
„Navigatsioon ei ole ainult tehniline – see on inimlik, sotsiaalne ja rahvusvaheline. Iga laeva sild on elav süsteem inimestest, tööriistadest ja otsustest. Sellest arusaamine aitab muuta meretöö turvalisemaks, nutikamaks ja vastupidavamaks.“

Teda inspireerib ka võimalus siduda teadustöö reaalsete mõjudega:
„Saame mõjutada seda, kuidas tulevased meremehed õpivad, kuidas disainerid mõtlevad sildade süsteemidele ja kuidas ohutusraamistikud arenevad. See on võimas.“

Oluline roll on ka koostööl:
„Koostöö erinevate distsipliinide vahel – alates psühholoogiast kuni inseneriteaduseni – avab uusi võimalusi. Ja EMERA-s, kus rakendusuuringud on kõrgelt hinnatud, on see töö eriti rahuldustpakkuv.“

Pilk tulevikku

Küsimusele, mis teda uues ametis EMERA-s enim innustab, vastab dr Sharma, et see on võimalus ehitada midagi täiesti uut:
„Siin on tõeline potentsiaal – kujundada teadussuunda, leida uusi koostööpartnereid ja tugevdada Eesti rolli merendusvaldkonna tulevikus. Ootan eriti koostööd üliõpilaste ja noorte teadlastega, kes toovad värskeid vaatenurki ja energiat.“

Ta näeb uurimisrühma sillana – mitte ainult akadeemia ja tööstuse vahel, vaid ka süsteemide disainerite ja nende kasutajate vahel.
„Tahame ühendada teooria ja praktika. See tähendab kuulamist, katsetamist ja uudishimu säilitamist.“
________________________________________
Laevajuhtimise uurimisrühma käivitamisega kinnitab EMERA oma pühendumust edendada teadust ja innovatsiooni merendusvaldkonnas. Dr Sharma juhtimisel soovib rühm kujuneda mõttejuhiks, kes aitab kujundada tuleviku navigatsiooni inimlikku külge – hoides meremehi keskmes ka üha digitaalsemal ajastul.