26. jaanuaril on Telia eestveetav digikoristuspäev, kus osaleb ka Tallinna Tehnikaülikool. Digiprügi on kasutajate jaoks nähtamatu senikaua, kuni hakkab seadmete kasutamisel jalgu jääma, lahenduseks kas koristamine või mälumahu juurde ostmine. Digikeltsaks kuhjunud liigsed failid ja internetiliiklus koormavad aga mitte ainult seadmeid, vaid ka keskkonda. Seetõttu tasub mõelda läbi, mida internetti läkitada, ning regulaarselt korrastada kõiki oma seadmeid ja pilve varundatud materjale.
Tantsuvideod Tik-Tokis, kassi-, toidu- ja endapildid Instagramis ja lõpmatu hulk Netflixi sarju on tore viis aega surnuks lüüa, aga mitte ainult. Meie digitegude mõju keskkonnale on adumatu, kuid igal e-kirjal, sotsiaalmeedia postitusel ja veebiotsingul, rääkimata videosillaga koosolekust või voogedastusega vaadatud filmist, on oma hind süsinikuvaluutas. Kusagil on alati mõni server, kes seda kirja, postitust või otsingut menetleb, filmi näitab või uduseid reisipilte varundab, ning selle serveri tööks põletatakse hulk energiat. Meie teha on, kui palju: mõistlik on varundada pilve ainult seda, mida tarvis, kustutada jooksvalt ära liigsed pildid ja kasutuks muutunud failid ning hoida kokku sisutühjade kirjade ja postituste pealt.
Internet võtab energiat kahel moel: esmalt seadmete tootmine ja logistika jagu ning teiseks voolutarve ja jahutamine. Rahvusvahelise Energiaagentuuri IEA andmetel ületas globaalne internetiliiklus aastal 2021 3,4 zetabaiti (3,4 triljonit gigabaiti). Ühe gigabaidi edastamise peale kulub 0,06 kWh, mis tähendab, et igal aastal kulub 252 TWh elektrit ainult andmete edastamise peale. Kogu Eestis kulutati 2020. aastal 8,44 TW/h, nii võib öelda, et internetiliiklusele kulus ligi 30 väikeriigi energia. Video ja audio voogedastus on üks andmete plahvatusliku kasvu suurimaid põhjustajaid, moodustades umbe 63% internetiliiklusest. On arvutatud, et IT-sektor on vastutav umbes 3,7% maailma kasvuhoonegaaside tekkimise eest ning kasutab umbes 4–10% kogu maailma elektrist. Greenpeace arvutas 2017. aastal, et IT-sektori globaalne elektrivajadus riikide võrdluses jäi alla vaid Hiinale ja USAle.
Kui digikoristuspäev võtta ette alles siis, kui ruum on otsakorral või kuulutatakse välja kampaania, võtab suurpuhastus kaua aega. Ning oma digiajaloo korrastamisel on ka ihulähedasemaid boonuseid kui puhtam planeet: kui seadmed ei äga digikeltsa all, töötavad nad paremini ja kestavad kauem, ning mida vähem enda andmeid eri keskkondades hoida, seda vähem on võimalus teid veebiavarustes rünnata. Lisaks võidad aega, sest olulise leidmine puhtamast digiruumist on ju lihtsam.
Telia 2024. aasta digikoristusepäeva veebilehel oli nädala alguseks registreeritud ligi 1500 gigabaidi jagu andmete kustutamist, mis on võrdne ca poole miljoni foto või pooleteise tuhande täispika filmi andmemahuga, kuid koristustöö alles kogub hoogu. Anna oma panus, keskkonna ja iseenda huvides!
Millest alustada?
- Kustuta äpid, mida sa tegelikult ei kasuta.
- Loobu uudiskirjadest, mida sa tegelikult ei loe.
- Tühjenda seadmete ja keskkondade prügikastid ja allalaadimiste kaustad.
- Kustuta meiliserverist ja pilvepankadest failid, mida sa tegelikult ei vaja. Alusta suurimatest.
- Loobu videopildi edastamisest, kui helist piisab.
- Loobu video HD- või 4K-kvaliteedist, kui standard-kvaliteedist piisab.
- Kui tead, mida otsid, mine veebiotsingu asemel otse õigele veebilehele.
- Korrasta pildialbumid nii oma seadmes kui pilves, kuhu need varundatud on – kustuta topeltpildid ja mõttetud klõpsud ning jäta alles vaid see, mida tõesti tahad uuesti vaadata.
- Mõtle, mida sinu sotsiaalmeediapostitus maailmale annab. Kui ei suuda välja mõelda, ära postita.
- Kui pilt või fail on veebis olemas, ära saada seda e-kirjaga, vaid lingi sellele. Kui ei ole ja pead selle saatma mitmele inimesele, lae ise üles ja lingi sellele.
- Blokeeri spämmisaatjad. Nende eraldi kausta suunamine on ikkagi sinu seadmete ja meiliserverite ressurss!
- Tee seda kõike regulaarselt, mitte ainult digikoristuspäeval. Kuidas kõlab iga kuu viimane reede?
Lisaks digikoristusele:
- Sule arvuti, kui oled eemal vähemalt kaks tundi.
- Kasuta oma seadmeid võimalikult kaua. Enne uue ostmist otsi võimalust remondiks.
- Vana elektroonika vii jäätmejaama, mitte olmeprügikasti.
Loe rohkem:
Kuidas vähendada IT alast jalajälge, Tallinna Tehnikaülikool
5 nippi Digiprügi kustutamiseks, Delfi Ärileht
Nõuanded arvuti korrastamiseks, Digitark
Digiprügist ettevõtetele, Tallinna Ülikool
Kuidas teha ruumi arvutis ja erinevates veebikeskkondades, Tartu Ülikooli IT-osakonna detailsed juhendid
Digiprügi vähendamise ABC, Digiriigi Akadeemia e-kursus
Miks tasub koristada digi- ja e-prügi
Üleliigsed andmed ehk digiprügi
-
Kasu kliimale ja rahakotile – enne andmemahu juurde hankimist vabane üleliigsest. Pilve- ning kettaruumi tühjendamisega hoiad kokku raha ja energiat (Loe rohkem siit.)
-
Turvalisus – andmete hooletu hoidmine võib olla sinu turvarisk (Loe rohkem siit.)
-
Vähem segadust ja müra – info leidmine ja jagamine muutub lihtsamaks (Loe rohkem siit.)
-
Kasuta kauem – saad seadmeid kauem kasutada ning mälumaht ei saa nii kiiresti täis.
Vanad elektroonikaseadmed ehk e-prügi
-
See on kiiresti kasvav prügiliik – elektroonikajäätmed on kõige kiiremini kasvav prügiliik, mida tekib maailmas iga päev juurde 50 miljonit tonni. (Loe rohkem siit.)
-
Panustad ringmajandusse – vaid 20% vanast elektroonikast jõuab taaskasutusse. Tegelikult saab taaskasutada 99% materjalidest.