Tallinna Tehnikaülikool

Maailma digitaalne areen pakub põnevat vaatepilti riikide teekonnast innovatsiooni suunas, kus eriti silma paistavad Eesti ja Singapur. Need kaks riiki, mis asuvad tuhandete kilomeetrite kaugusel teineteisest, jagavad ühist eesmärki tehnoloogilises edumeelsuses, kuid nende saavutused ja väljakutsed on olnud märkimisväärselt erinevad. Hiljutisel TalTechi kohvihommikul jagas dr. Rainis Venta muljeid ja analüüse oma kohtumistest Singapuris, tuues esile, kuidas see väikeriik on tõusnud globaalseks majandusjõuks.

Singapur on tõusnud globaalseks majandusjõuks, rajades oma edu läbipaistvusele ja antikorruptsioonile. Nende põhimõtete järgimine on loonud usaldusväärse ja õitseva majanduse, mis soosib innovatsiooni ja meelitab ligi rahvusvahelist talenti. Singapur on investeerinud jõuliselt nii oma füüsilisse kui ka digitaalsesse taristusse, luues keskkonna, mis on soodne pidevale tehnoloogilisele arengule ja uutele ettevõtmistele.

Mis on läinud valesti?

Eesti ja Singapur, mõlemad innovatsiooni eesliinil, seisavad nüüd silmitsi järgmise väljakutsega: kuidas jätkata oma teed digitaalse tuleviku suunas, säilitades ja laiendades oma positsiooni maailmas. See nõuab pidevat uuendusmeelsust, investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse ja haridusse ning avatust maailmale. Tähtis on ka jätkuv läbipaistvus ja korruptsioonivastane võitlus, et hoida majanduskeskkonda tervena ja usaldusväärsena.

Eesti, mis kunagi alustas oma digirevolutsiooni esirinnas, on viimase kümnendi jooksul silmitsi seisnud teatud aeglustumisega digitaalses arengus. Vaatamata sellele, et riik on säilitanud oma positsiooni digitaalselt arenenud riikide seas, on väljakutseks saanud uuenduste järjepidev integreerimine ja globaalses konkurentsis püsimine.

Üks peamisi takistusi Eestis on olnud piisavate investeeringute puudumine uutesse tehnoloogiatesse ja teadus- ning arendustegevusse. Innovatsioon nõuab järjepidevat kapitali süstimist, et katsetada uusi ideid ja lahendusi. Samuti on Eesti silmitsi seisnud väljakutsetega haridussüsteemi kohandamisel kiiresti areneva tehnoloogiasektori vajadustele, mis on eluline samm talentide arendamisel ja hoidmisel riigis.

  • Esiteks peab Eesti suurendama oma investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning digitaalsesse taristusse, et luua viljakas pinnas innovatsiooniks. See hõlmab ka haridussüsteemi täiustamist, et paremini ette valmistada tulevasi põlvkondi digitaalajastu väljakutseteks.
  • Teiseks, kuigi Eesti on olnud eesrindlik e-teenuste ja digilahenduste väljatöötamisel, on oluline jätkata nende teenuste uuendamist ja parendamist, et vastata pidevalt muutuvatele kodanike ja ettevõtete vajadustele. Samuti tuleb keskenduda avatusele globaalsetele turgudele, mis võimaldab Eesti ettevõtetel laieneda ja konkureerida rahvusvahelisel areenil.
  • Kolmandaks, Eesti peaks võtma eeskuju Singapuri edulugudest, eriti seoses majandusliku läbipaistvuse ja korruptsioonivastase võitlusega. Usaldusväärne ja läbipaistev majanduskeskkond meelitab ligi investeeringuid ja soodustab ettevõtlust.

Mida Eesti saab teha teisiti?

Eesti ja Singapur jätkavad oma teekonda digitaalse tuleviku poole, kuid Eesti peab võtma arvesse viimase kümnendi õppetunde ja kohandama oma strateegiaid vastavalt. Innovatsioon nõuab pidevat pühendumist, investeeringuid ja keskkonna loomist, mis soodustab uute ideede teket ja rakendamist. Oma digitaalse arengu taaselustamise kaudu saab Eesti taas tõusta tehnoloogilise innovatsiooni esirinda, pakkudes eeskuju ja inspiratsiooni teistele riikidele üle kogu maailma.

See lugu kahest erinevast, kuid samasuguste eesmärkidega riigist näitab, kuidas digitaalne innovatsioon võib olla tee eduni isegi väikeste riikide jaoks. Eesti ja Singapur jätkavad oma teekonda, olles eeskujuks ja inspiratsiooniks teistele riikidele, kes püüdlevad digitaalse tuleviku poole.

Kohvihommikut koos dr. Rainis Ventaga saad järele vaadata siit.