Niisiis – kes kahtleb, võib võtta mõtlemisaja, ülikoolielust hinge tõmmata, et seejärel ülikooli naastes leida endale parim variant, kuidas tööelu ja teadust omavahel sünergiat tootma sobitada. Igal juhul on õpingutel veedetud aastad kvaliteetaeg, mis töölt saadud kogemustega kombineerides tõstab su eksperdi staatusse. Teadusele tuginevaid eksperte pole aga kunagi liiga palju.

Teadustöö kohandub ühiskonna vajadustega

Ragnar Kauril, kes praegu on nii TalTechi doktorant kui Enefit Industry keemiatehnoloogia arendusinsener, pikalt ei oodanud, sest temas oli juba gümnaasiumis õppimise ajal süvenenud kindel veendumus, et hea haridus on tema edasises elus üks tähtsamaid komponente ning selle poole tuleb püüelda. Ning miks mitte teha seda juba ka ise aktiivselt nii ettevõtluses kui ka teadustöös osaledes.

Eesti Energia kontsernis töötab Ragnar juba magistriõpingute ajast. Ta kohanes seal kiiresti ja tundis, et teda vajatakse. Ka töö pakkus rahuldust ja oli täis huvitavaid arenguid.

„Olin juba ülikooli astudes suhteliselt kindel, et võtan läbi kõik kõrghariduse astmed,” meenutab ta. „Bakalaureuse ja magistritasemed läbisin järjest ning seejärel võtsin aastapikkuse pausi, kus pühendusin tööle ja käisin peas läbi kõik variandid, mida ma tulevikus teha tahan. Kuna ma töökohal tundsin end hästi, siis ühel hetkel jõudsingi järeldusele, et mõistlik on jätkata ka doktorantuuris.”

Tema haridustee kulgemine on hea näide sellest, kuidas õppesuunda saab kohandada vastavalt muutustele ühiskonnas. Kui alguses keskendus Ragnar põlevkivi kui ressursi väärindamisele energeetikas ning põlevkivitööstuse jääkproduktide kestlikule kasutamisele, siis doktoritööks valis ta põlevkiviõli rafineerimisega kaasneva süsinikuemissiooni vähendamise võimaluste uurimise. Viimasega käib kaasas ka tänane kliimaeesmärkide poole püüdlemisest kantud suundumus, mille kohaselt põlevkivienergeetika peaks üha enam transformeeruma põlevkivikeemiaks, tootes mitte enam otseselt kütuseid, vaid pigem põlevkiviõli komponente kui toorainet teistele tööstustele.

Eksperdi staatus eeldab elukestvat õpet

Tema uurimustöö on väljakutse, mis ei piirdu enam pelgalt meie enda põlevkivitööstusega, vaid kogu maailm seisab katsumuse ees, kuidas süsinikku kinni püüda, transportida, talletada ja kasutada keemiatoodete tootmiseks (CCUS – Carbon Capture, Utilization, Sequestration).

„Uurin ja analüüsin tehnoloogiaid ning suhtlen erinevate ettevõtetega, et rakendada tulevikus Enefiti tehastes CO2 püüdmise tehnoloogiaid ning püütud CO2-te kasutada uute keemiatoodete tootmiseks või ohutuks transpordiks ja talletamiseks, et läbi selle vähendada meie tööstuse süsinikujalajälge,” kirjeldab Ragnar Kauril.

Nii saabki Ragnar Kauril kinnitada, et tema tänane töö Enefiti keemiainsenerina harmoneerub suurepäraselt doktoritöö uurimistemaatikaga. See on ka säärase õppe-, teaduse- ja palgatöö korral ideaalilähedane lahendus, mille poole kõik tulevased doktorandid võiksid tema hinnangul püüelda. Ilmselgelt saab ka ühiskonnale kõige rohkem kasu tuua just nõnda, kui sinu teadusuuringud ühtivad ettevõtlussektori ootustega ning uurimistöö käigus kogutud teadmisi saab igapäevatöös koha ka praktikasse üle kanda.

„Mind motiveerib tahtmine olla oma ala ekspert. Ja eksperdiks olemine eeldab läbi elu kestvat õppimist,” iseloomustab ta oma elufilosoofiat. „Töökohal tuleb professionaalsuse säilitamiseks niikuinii pidevalt asju juurde õppida. Miks mitte siis võtta see väljakutse vastu ning saavutada sellel alal ka teaduskraad. Seda enam, et doktoritöö kirjutamise juures saadud teadmisi saab sujuvalt igapäevatöösse üle kanda. See on oluline lisandväärtus asja juures.”

Neile, kes praegu on doktorantuuri astumise suhtes kahevahel, soovitab Ragnar Kauril kindlasti edasi õppida ja püüelda oma valdkonnas eksperditaseme saavutamise poole. Ta teab, et näiteks inseneeriaaladel on ekspertidest suur puudus nii meil kui mujal. Doktorikraad annab mõistagi avarad võimalused ka rahvusvahelisel tööturul osalemiseks.

„Eesti tööstus vajab inimesi, kes oskaks eriala ekspertidena elu edasi viia,” kinnitab ta. „Kahevahel olles tasub kindlasti proovida, sest kaotada pole midagi. Kui õnnestub, seisad edaspidi oma erialal otse elu tuiksoonel, juhid muutusi ning oled põhimõtteliselt asendamatu.”

Ta lisab, et ajafaktor otsuse tegemisel suurt rolli ei mängi – doktorantuuri võib astuda kohe pärast magistrikraadi omandamist, aga ka kümmekond aastat pärast seda.

Doktoritöö teema ühtib tööandja visiooniga

Ragnar kiidab ka oma tööandjat, kellega ta doktorantuuri siirdudes hea kokkuleppe saavutas. See tagab, et töö Enefitis ja õpingud TalTechis on tegelikult väga sarnased – praktilised tööülesanded haakuvad ka doktorantuuris ette võetud teemadega. Seejuures käivad need hästi kokku ka Enefiti tulevikuvisiooniga põlevkivitööstuse arengutest. Nii ei pea ennast kahe tegevussuuna vahel üleliigselt killustama ja selleks n-ö lisaaega kulutama, tuleb vaid oma ajakasutus paika panna ja kõik on tehtav.

„Oluline on leida see ühisosa, mis on kasulik doktorandile ja ülikoolile ning samamoodi ka tööandjale,” soovitab ta. „Nii saad ühteviisi innukalt tegeleda mõlemaga ja ei pea ühte teisele eelistama.”

Laiemas plaanis töötab Ragnar Kauril ka selle nimel, et tõestada otsuste langetajatele nii Euroopas kui Toompeal, et põlevkivi on meie rahvuslik rikkus ja me ei tohiks seda lühinägelike emotsioonide mõjul lihtsalt kõrvale lükata.

Ragnarile kui Ida-Virumaalt pärit inimesele, kes sealset olustikku eriti hästi teab ja tunneb, on põlevkivi jätkusuutlik väärindamine ja selle läbi meie majanduse toetamine südamelähedane teema. Nii soovib ta anda oma panuse, et põlevkivi tõuseks ressursina uude, tänapäevaste keskkonnanõuete ja üldiste tõekspidamistega vastavuses olevasse valgusesse. Ta saab aru, et kõige mõjusam viis ennast kuuldavaks ja tõsiseltvõetavaks teha on õppimine ja teadustöö tegemine, sest vaid teadmispõhiselt saab teha häid tulevikku muutvaid otsuseid.

Kui ka sina soovid saada reaalseid teadmisi, et luua reaalseid lahendusi, siis tule TalTechi doktorantuuri. Vaata lähemalt siit.​