CECILIA MONOLI

Kasvasin tüüpilises suures ja lärmakas itaalia perekonnas, mis on täis inspireerivaid inimesi, kellelt üritan õppida nii palju kui võimalik.

Biorobootika Tallinnas

Õppisin Milano Polütehnilises Ülikoolis biomeditsiinitehnikat ning tegin selles nii bakalaureuse- kui ka magistrikraadi. Magistriõpingute ajal otsustasin osaleda Erasmus+ projektis ja nii veetsingi aasta TalTechis. Tallinn oli mu esimene sihtkohavalik ning juba maandudes tundsin, et olen sellesse linna armunud. Kohtusin Erasmuse-aasta jooksul imeliste inimestega ja leidsin sõpru, kellega tänini suhtlen.

Väga oluliseks osutus professor Maarja Kruusmaa korraldatud robootikakursus, milles Erasmuse jooksul osalesin, ning otsustasin küsida, kas võiksin magistritöö tema laboratooriumis läbi viia. Nii kohtusin inimestega, kellega praegu koos töötan. Kui olin magistritöö valmis saanud, pakkus biorobootika keskus, et võiksin nendega koos doktoritööd alustada.

Ja siin ma olen! Alates oktoobrist 2019 olen TalTechi biorobootika keskuse doktorant. Teen uurimistööd keskkonnaseire valdkonnas, mis ühendab laboris välja töötatud imetabased tehnoloogiad minu meditsiiniteadmistega. Täpsemalt keskendub doktoritöö liikuva ja kineetilise segataju uurimisele nii inimeste kui ka loomade puhul. Töötame praegu mitme projekti kallal: esimene tegeleb veealuse taastusravi seiremeetodi väljatöötamisega ning sellesse on kaasatud tserebraalparalüüsiga haiglas olevad lapsed; teine projekt keskendub koerte liikumisele. Ma ei suuda sõnadesse panna, kui uhke tunne on sellesse kaasatud olla!
 

Avastada ja aidata

Mulle on alati meeldinud teisi aidata ning üritasin juba noorena seda oma uudishimuliku ja nohikliku iseloomuga kombineerida. Ma arvan, et peamine põhjus doktoritöö alustamiseks oligi võimalus seda kombinatsiooni tasakaalustada. Püüan ühendada oma informaatilise ja akadeemilise hinge, avastushimu ja võimaluse inimesi aidata. Tunnen, et olen sellel uurimisalal leidnud viisi teiste aitamiseks ja millegi avastamiseks.

Naised IT-keskkonnas

Pean tunnistama, et ma ei ole kunagi mõelnud „meeste keskkonnas“ olemisele või „meestetöö“ tegemisele – ilmselt seetõttu, et mulle meeldib mu töö ning teen seda sõltumata mind ümbritsevate töötajate soost. Samuti tuleb märkida, et mu töökogemus ei saaks parem ollagi. Mul on au ja rõõm töötada väga toredate inimestega, kes on minu jaoks alati olemas ning alati valmis aitama.

Vaba aeg

Lockdown’i ajal ma väga palju ei tee. Üritan lugeda ja aktiivne olla. „Normaalsetel“ aegadel meeldib mulle joosta ja kõndida ning Eesti imelist loodust nautida. Suure osa elust olen ka võrkpalli mänginud ning sooviksin varsti ka Tallinnas võrkpallitiimi leida.

Saavutused ja tulevikuplaanid

Arvestades mu akadeemilist elu ja seda, et ma just alustasin, arvan, et suurim saavutus on magistrikraad ning esimene publikatsioon. Minu plaanid seisnevad tugeva teadusvõrgustiku loomises ning uuringute võimalikult heas läbiviimises. Isiklikus elus sooviksin mõne aasta jooksul pere luua, aga survet ei ole!

VALENTYNA TSAP

E-identiteedi vastuvõtt

Sündisin ja kasvasin Ukrainas, kus tegin ka bakalaureusekraadi. Pärast seda lõpetasin TalTechi e-riigi tehnoloogiate ja teenuste magistriprogrammi. Juba lapsepõlvest peale tunnen end arvutite ja inglise keele keskel mugavalt. Ka mu vanemad olid alati väga julgustavad ja toetavad, kui nad mu huvides potentsiaali nägid. Mäletan, kui nad ütlesid, et välismaal õppimine oleks hea mõte. Hiljem aitasid nad mul selle teoks teha ning ma võlgnen neile suure tänu.

Doktoriõpinguid alustasin e-valitsemises ning sain ametikoha tarkvarateaduste instituudis. Olen ka infosüsteemide rühma liige. Minu uurimistöö keskendub elektroonilisele identiteedile (eID). Uurin eID-d kui IT- ja sotsiaalteaduste piiril seisva multidistsiplinaarse nähtuse avalikku vastuvõttu. Uurimistöö teema arenes välja minu magistritööst ja mul on hea meel, et mul on võimalus sellega jätkata.

TalTech muutis kõike

Ausalt öeldes ei olnud mul enne oma tulevikust selget ettekujutust. Lähenesin kahekümnendatele ja tundsin, et tahan välismaal magistrikraadi teha. Mu taust oli seotud IT ja rahvusvaheliste suhetega. Ühel päeval nägingi võimalust: mind leidsid TalTech ja e-valitsemise õppekava ning see muutis kõike.

Kui õpingud lõpule jõudma hakkasid ja magistritööle viimast lihvi andsin, soovitati mul doktorantuuri astumisega õnne proovida. See oli minu jaoks väga suur asi ja tegingi seda. Veidi pärast sisseastumist võeti ühel konverentsil vastu minu esimene teadusartikkel, mis põhines minu magistritööl. See oli minu akadeemilise karjääri esimene saavutus. Minu jaoks on see väga eriline, sest see kasvatab mind. Kui millegi kallal pidevalt töötad, siis paratamatult õpid midagi, isegi kui sa sellest kohe aru ei saa. Minu valdkond, lisaks selle spetsiifikaga seotud aspektidele, õpetab mind olema distsiplineeritud, süstemaatiline, ratsionaalne, objektiivne, analüütiline ja loominguline. Lisaks võimaldab töö mul reisida ja see meeldib mulle väga!

Ei mingeid stereotüüpe

Eestis, kus infotehnoloogia õitseb, on mõlemad sugupooled kaasatud, ehkki mitte võrdselt. Tunnen end siin väga mugavalt, ma ei ole näinud ega kogenud mingeid kindlaid stereotüüpe. Ainus asi, mida minult sageli küsitakse, on mu vanus doktorantuuri astumisel — tõepoolest, olen 25 ning enamasti kaastudengite ja kolleegide seas noorim.

Vaba aeg

Lihtsad asjad — lugemine, trenn, toiduvalmistamine, sõpradega aja veetmine. Mind huvitavad toitumisteadus, tervislik eluviis, eneseareng, vaimsus. Olen tegelenud nii hobi korras kui ka endise tööna fotograafiaga. Mõnikord pildistan endiselt — lihtsalt endale. Alates Eestisse kolimisest olen palju reisinud ning isegi kui tegemist on tööreisiga, püüan seda täiel rinnal nautida ja iga hetke endasse võtta. Olen õppinud, et töö ja puhkuse vahel peab kindlasti valitsema tasakaal, nii et üritan seda hoida. Enda eest hoolitsemine on samuti töö.

Saavutused ja tulevikuplaanid

Ma ei tooks välja ühtegi konkreetset saavutust. Mõeldes sellele, kust ma alustasin, on mul lihtsalt hea meel selle üle, kuhu olen jõudnud. Olen tänulik neile, kes on mind igal võimalikul viisil aidanud ja toetanud, ja endale iga väikese sammu eest, mille olen teinud. Kui kaotan motivatsiooni või tahte edasi minna (sest olgem ausad, alati ei saada mind edu ja võidud), mõtlen tagasi ajale, mil alles alustasin ega teadnud, mis mind ees ootab. See annab mulle jälle hoogu. Praegu keskendun doktoritöö lõpetamisele  ja varsti hakkan käsikirja koostama. Mul on mõned mõtted, mida järgmiseks teha, kuid ma ei taha midagi tagant kiirustada — olen õppinud olukorda usaldama. Aeg annab arutust.

Artikkel ilmus algselt inglise keeles TalTechi Blogis 23.04.2020