Praegu on Eestis doktorikraad ligikaudu ühel protsendil täisealisest elanikkonnast. Eesmärk on kasvatada see näitaja 2035. aastaks 1,5 protsendini. Teadusprorektor Jarek Kurnitski rõhutas, et kui doktoreid koolitatakse liiga vähe, jääb ka nende mõju majandusele tagasihoidlikuks.

Vastutus, otsustusvõime ja praktiline väärtus

Riigi areng ei vaja üksnes akadeemilist järelkasvu. Sama oluline on, et doktorikraadiga spetsialistid töötaksid ettevõtetes ja avalikus sektoris, kus sünnib otsene majanduslik ja ühiskondlik lisandväärtus.

Seminaril jagatud karjäärilugudest joonistus välja, et tööandjaid ei huvita niivõrd kraad ise, vaid selle kandja loodav väärtus. Doktorikraadiga inimesel on süvitsi arendatud kriitiline mõtlemine ja analüüsioskus. Ta suudab probleeme süsteemselt lahti mõtestada ning teha põhjendatud otsuseid ka ebakindluses. Sageli on just see võimekus ettevõtte jaoks määrava tähtsusega.

Stoneridge Electronics Estonia tegevjuht Nadežda Dementjeva kirjeldas oma teekonda ülikoolist rahvusvaheliste ettevõtete juhtkondadesse. Tema sõnul on doktorantuur eelkõige vastutuse võtmise kool. Juht peab tegema otsuseid olukorras, kus kogu vajalikku infot ei ole ja eksimuse hind võib olla kõrge. Doktoriõpe arendab süsteemset mõtlemist, oskust keerulisi probleeme struktureerida ning julgust öelda: „Ma ei tea veel, aga selgitame välja.“ Sama oluline on distsipliin viia analüüs põhjendatud otsuseni.

Doktoritöö ei pea tähendama tingimata revolutsioonilist avastust. Sageli seisneb selle praktiline väärtus olemasoleva toote, teenuse või protsessi parendamises. Ka selline järkjärguline arendus loob otsest lisandväärtust ning tugevdab ettevõtte konkurentsivõimet.

Nii enesearengu teekond kui ka panus ühiskonda

Lisaks majanduslikule mõjule on doktorantuur oluline isikliku arengu seisukohalt. See annab võimaluse õpetada, osaleda rahvusvahelistes projektides ja luua professionaalne võrgustik. Mitme esineja hinnangul pakub doktoriõpe sisulisemat arengut kui täiendav magistrikraad, sest see eeldab iseseisvat vastutust ja süvitsiminekut.

Levinud hirm, et doktorantuur peatab eraelu mitmeks aastaks, ei pea tingimata paika. Õpinguid on võimalik ühildada töö ja pereeluga, kuigi see nõuab head ajaplaneerimist ja lähedaste tuge. Inimesele, kes on õpihimuline, soovitas R8 Technologies juhtkonna liige Allan Hani vaadata doktorantuuri kui hobi – nii läheb aeg kiiremini ja lõbusamalt.

Seminaril esinenud doktorikraadiga spetsialistide lood olid erinevad, kuid neid ühendas arusaam, et doktoriõpe kujundab inimest tervikuna. Neli või viis aastat elust möödub igal juhul – küsimus on, millise teadmiste, oskuste ja kogemuste pagasiga pärast seda oled.

Doktorantuur arendab võimet analüüsida keerukaid probleeme, hinnata nende pikaajalist mõju ning osaleda argumenteeritult ühiskondlikes aruteludes. Teadusmahukas majandus ei teki iseenesest. See eeldab inimesi, kes suudavad siduda teadust ja praktikat, mõelda strateegiliselt ning hinnata otsuste laiemat mõju.

Eesti riik rahastab igal aastal ligikaudu 350 doktorandi õppekohta. Küsimus ei ole selles, kas doktoreid on vaja, vaid kuidas nende teadmisi kõige tõhusamalt rakendada – nii ettevõtluses, avalikus sektoris kui ka ühiskondlikus debatis.

Doktorikraad ei ole eesmärk omaette. See on investeering inimesse ning seeläbi kogu riigi kestlikku arengusse. 

Projekti „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021–2027.4.04.24–0003) kaasrahastab Euroopa Liit.

Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.