"Suurema bürokraatia masinavärgiga riikides poleks see protsess nii kiiresti saanud areneda. Elektroonilise identiteedi kasutuselevõtt nõudis riigi ja erasektori omavahelist tihedat koostööd, ennekõike on olnud oluline lõppkasutajaga arvestamine," ütles portaalile Novaator doktoritöö autor Valentyna Tsap. 

Tema doktoritöö selgitas, millised olid peamised tegurid, mis mõjutasid eID avalikku vastuvõttu. Selleks viis doktoritöö autor läbi umbes 300 vastajaga küsitluse ja tegi lisaks kümmekond intervjuud valdkonnaekspertidega. Peamiste märksõnadena rõhutasid vastanud teenuse kiirust, turvalisust ja mugavust. "Kuigi justkui iseenesestmõistetavad, on need olnud süsteemi arendamise aluseks ja uute arengute juures tuleks neid alati meeles pidada," rääkis Tsap.

Selgus, et viiendik vastanutest usaldasid, et isikutuvastusteenuse pakkujad käivad nende isikuandmetega korrektselt ümber. Umbes sama palju oli neid, kelle usaldus oli kombineeritud mõningase skepsisega. Ligi 35 protsenti olid mõnevõrra skeptilised, kuid jätkasid sellegipoolest teenuse kasutamist.

Värske doktor rõhutas, et elektroonilise identeedi laiema leviku oluline nurgakivi oli selle kasutuselevõtt panganduses. "Pangad olid alguses tõrksad, et nende süsteemidesse sisselogimine käib läbi riigi pakutava teenuse. See, et nad sellega siiski kaasa tulid, oli lõpuks väga oluline, sest neil oli palju kasutajaid. Pangad olid justkui usaldussild riigi ja kasutaja vahel," arutles Tsap.

Kasutusel olevatest isikutuvastusvahenditest on praegusel ajal kõige populaarsemad ID-kaart, Smart-ID ja Mobiil-Id. Enamus vastanutest arvas, et erinevaid variante on piisavalt ja üks universaalne meetod ei ole tõenäoliselt parim lahendus. 

Loe uudist värske doktoritöö tulemuste kohta edasi portaalist Novaator.

Tutvu ka Valentyna Tsapi doktoritööga "eID avalik aktsepteerimine: edutegurid, kodanike pertseptsioon ja elektroonilise identiteedi mõju".