Kui suur osa nõukogude ajal ehitatud kortermajade ventilatsioonisüsteemidest ei suuda tagada piisavat õhuvahetust, siis buumiaegsete elamute elanikke tõotavad kimbutada suured küttearved, vahendab teadusportaal Novaator Tallinna Tehnikaülikoolis äsja kaitstud doktoritöö tulemusi. Töö autor Alo Mikola pakub senise olukorra parandamiseks ka lahendusi.
"Kahjuks on kõik need vene ajal paigaldatud seadmed ja torustikud tänapäeval kõlbmatud. Oleme üritanud vanu metalltorustikke ja ventilaatoreid ära kasutada, aga see on lootusetu. Toona ei osatud korralikku ventilatsioonitorugi teha, rääkimata kõrgemate paneelmajade õhuvahetuse tagamisest," tunnistab Mikola Novaatorile.
Mõõtmistulemuste põhjal võtab vanades korterelamutes õhu vahetumine keskmiselt enam kui neli tundi. Uutes kortermajades on tempo peaaegu kaks korda kiirem. Samas nentis Mikola, et omad probleemid on ka nendega. Õhuvahetus võib olla uutes elamutes küll hea, kuid hakkab rahakotile. "Doktorantuuri astudes küsiti mult, kas soojustagastusega ventilatsioonil on ikka tulevikku. Toona tundus paljudele, et võiks pigem olemasolevat ventilatsiooni putitada ja raha säästa. Nüüd on aasta 2022 ja energiahindade pealt näeme, et see on mõistlik valik. Mõningaid tulevikutrende nägime seega ikka ette."
Teisalt sõltub soojustagastusega ventilatsiooni tasuvus täpsest elamust. Näiteks võib olla vana maja aastate vältel muust maailmast sedavõrd hästi isoleeritud, et õhuvahetust praktiliselt ei toimugi. "Sellisel juhul võivad küttekulud isegi kasvada ja paremal juhul jäävad need samaks. Sisuliselt ostame me endale madala algtasemega hoonetes parema õhukvaliteedi," sõnas Mikola. Uutes hea õhuvahetusega hoonetes võib soojustagastusega lahendus vähendada seevastu küttekulusid 50–60 protsenti. Teisisõnu on see ka majanduslikult tasuv.
Millised lahendused sobivad vanadele ja uutele majadele ventilatsiooni parandamiseks ning miks Eestis korteriühistutele tervikrenoveerimiseks antud toetus esimestel aastatel sugugi soovitud eesmärki ei täitnud, loe edasi portaalist Novaator.