Doktoritööst selgub, et üldiselt on keeleoskusel positiivne mõju inimese konkurentsivõimele tööjõuturul ehk parema keeleoskusega inimestel on reeglina suuremad võimalused tööd leida ja kõrgemat palka teenida.

Uuringust tuli välja, et keeleoskuse positiivne mõju töö leidmisele ning palga suurusele erineb eestlaste ning Eestis elavate venekeelsete tööealiste seas, samuti tulid ilmsiks soolised erinevused. 

Näiteks on eesti keele oskusel Eesti tööturul osalevate venekeelsete naiste jaoks suurem roll palga kujunemisel, kuid venekeelsete meeste palga kujunemisel eesti keele oskus nii suurt rolli ei mängi. 

Uuringust tuli välja seegi, et eestlaste puhul sõltub töökoha leidmine olulisel määral inglise keele oskusest, aga mitte vene keele oskusest. Venekeelse elanikkonna jaoks on aga töö leidmine eeskätt sõltuv just eesti keele oskusest, aga mitte niivõrd inglise keele oskusest. 

Väga lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et integratsioonipoliitikal on jätkuvalt Eestis rida väljakutseid, mis on muuhulgas seotud eesti- ja venekeelsete tööealiste ametialase segregatsiooniga ehk teatud ametialadel on üle-esindatud eestlastest töötajad ja teistel vene keelt kõnelevad töötajad. 

Laiemalt otsis doktoritöö vastust küsimusele, millised keele-keskkonnast, kohalikust sotsiaal-majanduslikust arengust, globaalsetest trendidest ning uurimismetoodikast tingitud faktorid mõjutavad rahvusvahelises teaduskirjanduses välja toodud leide keeleoskuse mõjust tööturuväljunditele. 

Analüüsist selgus, et keeleoskuse positiivne mõju tööturgudel on suurem, kui õpitav keel on globaalselt mõjukas ning kohalik majandus ja tööturg rohkem arenenud. 

Mitmekeelsetes ühiskondades on rahvusvahelise töökeelena domineeriva inglise keele kõrval suhteliselt rohkem väärtustatud ka kohalikud keeled. 

Svetlana Ridala uurimistööst jääb kõlama oluline sõnum nii teaduskogukonnale kui poliitikakujundajatele. 

Poliitikakujundajad peaksid pöörama tähelepanu tööturu sidususe parandamisele, et erinevat keelt kõnelevatel inimestel oleks võimalik laiemalt ja mitmekesisemalt tööturul rakendust leida.

Teaduskogukond peaks pöörama rõhku tööturuandmete kõrval ka keeleoskuse andmete kogumise metoodikale, mis võimaldaks veelgi täpsemalt hinnata keeleoskuse taset ning sellega kaasnevaid majandusmõjusid.

Svetlana Ridala sai majandusteaduste doktoriks, kui kaitses 4. märtsil edukalt TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudis doktoritöö keeleoskuse mõjudest tööturu väljunditele. 

Kaitsmisel olid tema oponentideks prof David Bivin IUPUI (USA) ja prof Michiru Nagatsu Helsingi Ülikoolist. Doktoritöö juhendajateks olid professor Kadri Männasoo (TalTech), Dr Ott-Siim Toomet Washingtoni Ülikoolist ja dotsent Ants Aasma (TalTech).

Doktoritöö pealkiri on „Essays on Language Skills and Labour Market Outcomes“ ning töö täistekstiga saab tutvuda siin. Doktoritöö valmimine on seotud mitme jooksva teadusprojektiga ning projekt on saanud toetust Euroopa Liidu “Erasmus+” Programmi [611059-EPP-1-2019-1-EE- EPPJMO-MODULE] ja „Horisont 2020“ teadus- ja innovatsiooniprogrammi [grandi nr 952574] "Indiviidi käitumine ja majanduslik tulemuslikkus: Metodoloogilised aspektid ja institutsionaalne kontekst“ raames.