Üha rohkemates eluvaldkondades on targad süsteemid muutumas igapäevaseks. Üks põhjus, miks väikesed ja keskmised meresadamad võivad arengus maha jääda, seisneb selles, et globaliseerumise ajastul keskendutakse peamiselt suurte sadamate innovatsioonile.

Üks on siiski selge – meresadamad, mis moodustavad tänapäeval ülemaailmse majanduse transpordivõrgu selgroo, ei saa jätkata senisel kujul, kirjutab Philipp oma doktoritöös „Nutikad meresadamad kui sinist majanduskasvu vedav innovatsioon”.

Väikesadamatel on palju probleeme

Meresadamad, nii suured, keskmised kui ka väikesed, on üleilmses kaubanduses äärmiselt olulised, lisaks on neil oluline roll regionaalse tööstuse ja arengu vaatepunktist.

Samas ei saa salata, et äärealade keskmistel ja väikestel sadamatel on juba praegu mitmesuguseid probleeme, nt kas või parema tarneahela integratsiooni ja sobilike meetmete identifitseerimisega. Nüüd aga peavad nad pistma rinda mitmete uudsete kaasaegsete väljakutsetega, mis tõusevad esile koos üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) regulatsioonidega, aga ka Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) poolsete tugevdatud väävliemissiooni piiramise direktiividega ja üha süveneva digitaliseerimisega.

Eesmärk – regionaalne ja aruka kasvuga seotud innovatsioon

Samal ajal peitub nende probleemide lahendamise võimalus just digitaalses transformatsioonis, sestap ei tohiks uusi raamtingimusi näha kui riske, vaid kui arenguvõimalusi, soovitab Philipp. Digitaalne transformatsioon on samas ka võti, et tulla toime keerukate väljakutsetega, mis puudutavad nii väike- ja keskmise suurusega sadamaid kui ka meremajandust üldiselt.

Philippi doktoritöö eesmärk on arendada välja mudel, mis kindlustab kestliku digitaalse transformatsiooni nii, et Läänemere lõunapiirkonna väike- ja keskmise suurusega sadamad saaksid peamisteks regionaalseteks aruka kasvuga seotud innovatsiooni edasiviijateks. Seda Euroopa Liidu sinise majanduskasvu strateegia mõttes (jätkusuutliku majanduskasvu soodustamine ELi merendussektoris, meretranspordis ja turismisektoris).

Varasemad uuringud on puudulikud

Philipp pakub doktoritöös, et samm-sammult tuleks suurendada sadamate keskkonna- ja tootmisjõudlust. Selleks edasiliikumiseks ongi oluline kaasata väike- ja keskmise suurusega sadamad eespool mainitud digitaalse transformatsiooni protsessi, sest vastasel juhul jääb uuenduslik idee nutisadamatest saavutamatuks. Nimetatud uue innovaatilise ettevõtmise teostatavus põhineb autori sõnul ka asjaolul, et teaduslikud uurimused väike- ja keskmise suurusega sadamate kohta on alles algusjärgus.

Varasemad uuringud on näidanud paraku selliste empiiriliste uuringute puudumist, mis haaravad spetsiifilisi piirkondlikke näitajaid, et aidata iseloomustada väiksemate sadamate tulevikku. Need uuringud toovad välja paljud lüngad, mis puudutavad nii mudeleid kui ka vastavaid mõisteid seoses väike- ja keskmise suurusega sadamatega.

Oluline ka Eesti jaoks

Ehkki doktoritöö keskendub Läänemere lõunapiirkonna kasvupotentsiaali määramisele ja sealsete spetsiifiliste alamsektorite pakiliste vajaduste selgitamisele, mis on vajalikud regiooni kestvaks majandusarenguks, panustab doktoritöö oluliselt ka üleüldiselt EL-i sinise majanduskasvu strateegiasse, EL-i Integreeritud Merenduspoliitikasse ja Euroopa 2020 Strateegiasse.

Sestap leiab siit olulist abi ka Eesti väikesadamate arengu jaoks. Kõik sadamad ja organisatsioonid, mis kuuluvad sinisesse majandusse, samuti tulevased sidusrühmad, saavad doktoritööst ülevaate blokiahela ja nutikate lepingute tehnoloogia potentsiaalist, digitaalse transformatsiooni protsessist ning aruka, kestva ja integreeriva kasvu kaasaegsetest liikumapanevatest jõududest.

*Tallinna Tehnikaülikooli 103. sünnipäeval 17. septembril saab Robert Philipp kätte doktorikraadi, tema töö teemaks on „Nutikad meresadamad kui sinist majanduskasvu vedav innovatsioon”. Kokku promoveeritakse 66 doktorit, doktorite tervituskõne peab materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudis tööstusdoktorantuuri lõpetanud Siret Malmberg. Akadeemilise kõne „Rohepööre, ülikool ja mäng(urlus)?!“ peab inseneriteaduskonna teadusprodekaan ja professor Argo Rosin. Samuti antakse üle teenetemedalid „Mente et Manu“.