Tallinna Tehnikaülikoolis hiljuti kaitstud doktoritöö osutab, et küberohtude tõrjumisel ning ennetamisel võiks olla kasu masinõppest ja tehisintellektist, vahendab teadusportaal Novaator.
Nutiseadmetest kubisevas maailmas pakuvad mobiilsed seadmed ja asjade internet kurjategijatele üha suuremat huvi. "Öeldakse, et ärimaailmas läbi löömiseks ja investeeringute saamiseks peab olema tänapäeval ettevõtte nimes kaks sõna: "krüpto" ja "masinõpe". Pahavara tuvastamise vallas saab aga masinõppega päriselt midagi kasulikku ära teha," märkis Alejandro Guerra Manzanares, Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur.
Praegu kasutatakse viirusetõrjetarkvarades eeskätt sõrmejäljel põhinevat lähenemist. Igale programmile määratakse ainulaadne räsi ja kui see peaks sattuma musta nimekirja, annabki viirusetõrje teada, et arvuti on ilmselt nakatunud.
"Masinõpe aitaks meil avastada sarnasuse alusel uut pahavara enne, kui inimestest analüütikud sellele jälile jõuavad. Pääseksime sellega vajadusest selle jaoks täiendavaid reegleid kirjutada," selgitas nooremteadur. Piltlikult tähendaks see, et pahavaraloojad poleks ees mitte enam kaks, vaid pool sammu.
Samas nentis Guerra Manzanares ERRi teadusportaalile, et lõpptarbijate arvutitesse ega nutitelefonidesse taolised lahendused ilmselt ei jõua.