Tallinna Tehnikaülikool

Avalikkuses on palju juttu nn suurest elektrivõimsusest, mis liigub Eleringi võrkudes ja mida peetakse justkui prioriteetseks. Vähem on juttu jaotusvõrkudest, mis sellesama elektri kodudesse toob, ehkki just viimasest sõltub igapäevase elektrivarustuse kvaliteet, kirjutab teadusportaal Novaator.

tuuleenergia päikeseenergia taastuvenergia

Juba lähiaastatel võib oodata suvistel lõunatundidel võrku pääsemist 650 MW jagu päikeseenergiat, mida ei suuda aga praegune elektrivõrk tervikuna vastu võtta. Probleemi lahendamiseks tuleks muuta väiketootjate võrguga liitumist senisest õiglasemaks ja abi oleks ka kohalike salvestusvõimsuste nõudest, osutab Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud Noman Shabbiri doktoritöö*.

Ajalooliselt on Eesti jaotusvõrk üles ehitatud viisil, et elekter saab selles hästi liikuda küll suunal tootjalt tarbijale. Vastupidi tekivad pudelikaelad. Seda vastupidist suunda on aga järjest rohkem vaja. Tänapäeval võib saada sisuliselt igast majapidamisest, mis seni oli klassikalises mõttes ainult elektri tarbija rollis, ka energia tootja, kes soovib oma toodetud ning enda tarbest üle jäävat elektrit tagasi üldisesse võrku suunata.

Shabbiri doktoritöö juhendaja, tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemlektor Lauri Kütt ütles, et uurimistöö ettevõtmist ajendaski tõdemus, et Eesti jaotusvõrk pole kuigi taastuvenergia-sõbralik. Üha suureneva päikeseelektri mahuga toimet tulemiseks tuleb midagi ette võtta. Muidu seisaks rahvas peagi lõhkise küna ees.

Probleemi lahendamise muudab veelgi keerukamaks see, et valdavalt tegelevad need väiketootjad päikeseenergiaga. Selle tootmise kõrgpunkt langeb suvel üsna lühikesele ajavahemikule. Nii võib juhtuda, et ühtäkki lisandunud suur kogus elektrit ei pruugi jaotusvõrku ära mahtuda. Seda põhjusel, et võimalusega pole lihtsalt võrgu väljaehitamisel arvestatud.

Noman Shabbir tegi oma töös ettepaneku, et elektritootjatel peaks olema olemas vähemalt enda tarbimisega võrdne salvestusvõimekus. Lisaks peaks akupanga juhtimine olema seadistatud selliselt, et see ei teeniks vaid tema enda huve, vaid oleks võimeline salvestama energia kogu selle tootmistipu perioodi vältel ja ajastama energia kasutamist ajale, kui see on vajalik ka mujal võrgus. Sellisel moel saaks salvestatud energiat kasutada ka kogu võrgu stabiliseerimiseks.

Milliseid lahendusi Tallinna Tehnikaülikooli doktoritöös veel välja pakutakse, loe edasi Novaatori portaalis ilmunud pikast artiklist.

*Teadustöö, mille autor on Noman Shabbir ja juhendaja Lauri Kütt, pälvis 2022. aasta üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil tehnika ja tehnoloogia valdkonnas doktoriõppe astmes 2. koha preemia. 

Laeb infot...