Tallinna Tehnikaülikool

Jelena Mõttus kaitses TalTechi keemia ja biotehnoloogia instituudis oma doktoritöö teemal "ABCE valkude roll RNA vaigistamise supressioonis ja nende evolutsioon". Tema tööd juhendasid vanemteadur Maria Cecilia Sarmiento Guerin ja Erkki Truve (1965–2020).

Dr. Jelena Mõttus PhD kaitsmisel
Dr. Jelena Mõttus Foto: Airi Rump

Jelena, millest Sinu doktoritöö räägib ja kuidas Sul tekkis huvi selle teema vastu?

Minu doktoritöö räägib kõrgelt konserveerunud mitmefunktsionaalsetest ABCE (ATP-binding cassette subfamily E) valkudest ning täpsemalt nende rollist RNA vaigistamise suppressioonis. Esmakordselt puutusin ABCE valkudega kokku bakalaureuseõppes ning jätkasin nende uurimist magistriõppes ja doktorantuuris. Liitusin taim-patogeen interaktsioonide uurimisrühmaga, kus uuriti RNA vaigistamise suppressorvalke, eelkõige viraalseid.

Uurides müürlooga (ristõieliste sugukonda kuuluv taim, mida kasutatakse laialdaselt geeniuuringutes) ABCE2 (AtABCE2) valku leidsime, et see käitub taimedes RNA vaigistamise suppressorina. See on eukarüootides esinev geeni regulatsioonimehhanism, millel on oluline roll taimede kaitsmisel viiruste ja teiste patogeenide vastu. Taimed kasutavad RNA vaigistamist, et ära lõigata viiruslikke RNA molekule ja takistada nende paljunemist.

See keeruline ja võimas RNA degradatsiooni mehhanism pakkus mulle suurt huvi, seega hakkasin uurima ABCE valkude suppressorfunktsiooni. Doktoritöö raames näitasime, et RNA vaigistamise suppressioon on ABCE valkudele iseloomulik ja oluline funktsioon. See on evolutsiooni käigus säilinud ning seda on leitud ka teistes eukarüootsetes organismides. Viies müürlooga ABCE2 geeni sisse mutatsioone, õnnestus meil näidata, millised valgu osad on suppressorfunktsiooni jaoks olulised ning püstitasime hüpoteesi selle mehhanismi toimimise kohta.

Viisime läbi ka põhjaliku analüüsi ABCE valke kodeerivate geenide varieeruvusest ja fülogeneesist. Näitasime, et taimede ABCE geenidel on kalduvus evolutsiooniprotsessi käigus duplitseeruda ning paljudel taimeliikidel on kaks kuni kaheksa ABCE geeni. On huvitav, et arhedel, pärmil ja enamikul loomadel on vaid üks ABCE1 geen. See viitab võimalusele, et taimede ABCE valkudel võib olla spetsiifilisi funktsioone või need võivad toimida koe või elustaadiumi spetsiifiliselt.

Jelena Mõttus PhD kaitsmine
Vasakult: retsensent Dr. Daniel Silhavy (HUN-REN bioloogia teaduskeskus, Ungari), Dr. Jelena Mõttus, retsensent kaasprofessor Hanna Hõrak (Tartu Ülikool), juhendaja Dr. Cecilia Sarmiento (Taltech). Foto: Airi Rump

Miks see teema on oluline?

See teema on oluline, kuna ABCE valgud mängivad määravat rolli elujõu säilitamisel kõigis seni uuritud organismides. Minu töö lõi uusi teadmisi valgu sünteesi ja erinevate RNA degradatsiooni protsesside vahelise seose kohta. Usun, et minu töö võiks innustada uurima edasi taimede ABCE valkude funktsionaalset varieeruvust.

Millised olid doktoritöö kirjutamisel suurimad väljakutsed? Mis kõige rohkem meeldis?

Suurim väljakutse oli leida tasakaal doktoritöö kirjutamise, töö ja pere vahel. Kirjutamise käigus meeldis suure hulga kirjanduse läbitöötamine, mis avardas oluliselt minu teadmisi antud teemas ja aitas mul leida toetust minu katsetes saadud tulemustele. Lisaks andis kirjanduse läbitöötamine rohkelt uusi ideid ja mõtteid minu teema arendamiseks tulevikus.

Millised on sinu tulevikuplaanid pärast doktoritöö kaitsmist?

Praegu mul on uus väljakutseid täis töö meditsiinilises laboris, mis on peamiselt seotud vähi diagnoosimisega. Tulevikus ei välista võimalust tulla tagasi teadustöö juurde, aga selle eelduseks on postdoktorantuuri läbimine välismaal, mis on praegu keeruline.