Kriitilises kriisiseisundis eelmise sajandi 60ndatel aastatel, kui Singapur oli mänguväljakule jäänud üksi, rakendati  kahte olulist printsiipi riigi poliitika ajamisel: anti-korruptsiooni seaduse ja läbipaistvuse põhimõtet finantside kasutamises. Rainise sõnul on Singapuris nulltolerants korruptsiooni ja läbipaistmatuse suhtes. See lähenemine on loonud võrdsed võimalused kõigile, muutes otsused ja rahade liikumise läbipaistvaks. Rainis rõhutab, et kuigi vigade tegemine on inimlik, on oluline neist kiiresti õppida ja edasi liikuda. Miks ikkagi Singapuri lähenemine on olnud edukas ja kuidas sarnased põhimõtted võiksid ka meie ühiskonda mõjutada.

Mis olid Singapuri edu võtmetegurid?

1. Läbipaistvus ja nulltolerants korruptsiooni suhtes. Singapuris ei sallita mingisugust korruptsiooni. See absoluutne hoiak on loonud usaldusväärse ja stabiilse keskkonna nii ettevõtetele kui ka kodanikele. Korruptsioonivastane võitlus koos läbipaistvusega otsuste tegemisel ja rahade liikumises tagab, et kõigil on võrdsed võimalused edu saavutamiseks.
2. Orienteeritus eesmärkidele. Iga tegevus ja otsus Singapuris on suunatud konkreetse lisandväärtuse loomisele. See tähendab, et asendustegevusi ei tolereerita. Selline fookus aitab vältida ressursside raiskamist ja suunab kõik jõupingutused ühiskonna pikaajaliste eesmärkide saavutamisele.
3. Targalt valitud mõõdikud. Singapur ei piirdu vaid traditsiooniliste majandusnäitajate, nagu SKT kasvu jälgimisega. Riik mõõdab ka valitsemise tõhusust, inimkapitali indeksit, äriajamise lihtsust ja kõrgtehnoloogia osakaalu tootmise lisandväärtuses. Need mõõdikud aitavad mõista laiemat pilti ja suunata poliitikat tõhusamalt.

Miks me ei mõõda vajalikke KPI-sid?

See küsimus peaks meid kõiki kõnetama. Singapuri näide näitab, et edu saavutamiseks peame olema julged, tegema tarku valikuid ja otsuseid, panustama ainult lisandväärtust loovatesse eesmärgistatud tegevustesse ning hoidma läbipaistvust au sees. Mugavustsoon ja asendustegevused ei loo uusi väärtuseid. Võiksime saada inspiratsiooni Singapuri kogemusest ja õppetundidest, kuidas olla edukas riigi tehnoloogilise võimekuse ja konkurentsivõime arendamisel.

Singapuri kogemusest saame õppida, et eesmärgistatud tegevuste mõju aitavad hinnata erinevad riigi majandust ja valitsemist iseloomustavad indeksid. SKT suhteline kasv näitab majanduse dünaamilisust, viidates sellele, kui hästi riik suudab aja jooksul oma majandust kasvatada. Valitsemise tõhususe indeks, mis kajastab valitsuse suutlikkust pakkuda kvaliteetseid teenuseid ja säilitada korruptsioonivaba keskkond, on samuti kriitilise tähtsusega. Lisaks on inimkapitali indeks ja äriajamise lihtsuse indeks olulised näitajad, mis peegeldavad vastavalt elanikkonna haridustaset ja tervislikku seisundit ning ettevõtluskeskkonna kvaliteeti. Kõrgtehnoloogia osakaal tootmise lisandväärtuses rõhutab innovatsiooni tähtsust riigi majanduspoliitikas.

Kõige tähtsam on aga mõista, et edu saavutamine nõuab pidevat sihikindlust, selgeid sihte, prioriteete ja avatust. Nagu Singapur on näidanud, on võimalik teha suuri edusamme lühikese aja jooksul, kui keskendutakse õigetele teguritele ja tegutsetakse järjepidevalt nende parandamise nimel. Eesti jaoks tähendab see avatust uutele ideedele, koostööd erinevate sektorite vahel ja julgust teha vajalikke, kuid mõnikord raskeid otsuseid. Singapuri majandusmudelis ja innovatsioonis on oluline roll ülikoolidel, ettevõtlussektoril ning üldistel hoiakutel, mida väga kindlalt jälgitakse. Singapuri ülikoolid kuuluvad maailma tippu ning olles seal ainsad väljaspool Ameerikat ja UK ülikoole.

Kuidas edasi?

Selleks, et saada tootvaks majanduseks 20 aastaga, võiksime õppida Singapuri eduloost ning küsida endalt: miks Eesti pole viimase 10 aasta jooksul suutnud teha midagi silmapaistvat tehnoloogiapöördes?

Kutsume kõiki üles vaatama järgi TalTechi kohvihommiku salvestust, et saada inspiratsiooni ja pidepunkte Singapuri eduloost.