Türgist pärit ja rahvusvahelise kogemusega TalTechi doktorant Ebru Metin uurib, kuidas muuta keerulised õigussüsteemid õigusdisaini abil inimestele arusaadavamaks ja õiglasemaks.

Türgi, Hispaania ja Suurbritannia kogemusega TalTechi teadlane Ebru Metin saab Eestis tegelda just sellega, mis teda enim köidab. Nii on viimased kuus aastat tema suurimaks huviks õigusdisain, mille eesmärk on aidata üha keerulisemaks muutuvaid õigussüsteeme ja regulatsioone inimeste jaoks arusaadavamaks muuta, kasutades selleks ka visuaalseid lahendusi. „Kui õiguslik teave on selgem ja paremini kujundatud, mõistavad inimesed paremini oma õigusi ja kohustusi, mis omakorda viib parema õiguskuulekuse ja õiglasemate tulemusteni,“ on ta veendunud.
Kust sa pärit oled ja kui kaua oled teadusvaldkonnas tegutsenud?
Olen pärit Türgist, aga viimased 3,5 aastat olen elanud Eestis. Pärast bakalaureuseõpingute lõpetamist Türgis alustasin tööd praktiseeriva juristina ning lõpetasin 2013. aastal oma esimese magistrikraadi Istanbuli Bilgi Ülikoolis. Olen alati soovinud reisida ja õppida välismaal. See unistus täitus, kui sain Jean Monnet’ stipendiumi, mis kattis täielikult minu teise magistrikraadi õpingud King’s College Londonis Ühendkuningriigis aastatel 2013–2014. Pärast õpingute lõpetamist töötasin mitu aastat nii erasektoris kui ka avalikus sektoris Türgis ja Hispaanias. Mitmeaastase töökogemuse järel asutasin Türgi esimese õigusdisainile keskendunud sotsiaalse ettevõtte, mis ühendas õiguse ja inimkeskse disaini õiglasemate lahenduste loomiseks. See ettevõtmine pälvis mitmeid auhindu ja tunnustusi mitmetelt olulistelt organisatsioonidelt (nt UNDP Türgi, Briti Nõukogu, Vital Voices / USA välisministeerium, International Legal Technology Association ja Euclid Network). Mul on alati olnud suur kirg õppimise vastu ning oli tugev soov naasta akadeemilisse maailma – selle tulemusel alustasingi 2022. aastal doktoriõpinguid TalTechis.
Kuidas sa teadusesse sattusid ja mis sind teaduse juures köidab?
Mul on alati olnud huvi akadeemilise karjääri vastu, kuid arvan, et kõige varasemad motiveerijad teadusesse jõudmisel olid mu vanemad.
Minu ema läks eelmisel aastal pensionile pärast 43 aastat akadeemilist tööd Hacettepe Ülikoolis (maailmas kõrgelt hinnatud ülikool - toim). Ta on mind alati julgustanud akadeemilist karjääri valima. Lisaks on üks suurimaid toetajaid olnud minu isa. Mäletan siiani meie korduvaid külaskäike kohalikesse raamatupoodidesse, kus ta innustas mind juba varases eas lugema. Pärast töökogemust, sealhulgas sotsiaalse ettevõtluse kogemust, olin väga motiveeritud teadusesse naasma, kuna soovisin alati rohkem teada ja sügavamalt mõista.
Eelkõige just doktoriõpingud on mul võimaldanud põhjalikumalt tegeleda õigusdisainiga – teemaga, millele olen keskendunud alates 2020. aastast. Ideede mitmekesisus loob uusi võimalusi ning kuulumine n-ö akadeemilisse ökosüsteemi motiveerib mind väga. Kõige enam paelub mind aga võimalus parandada teadustöö kaudu reaalselt maailma: aidata inimestel, organisatsioonidel ja poliitikakujundajatel paremini mõista keerulisi reegleid ning teha teadlikumaid otsuseid.
Milline on praegu käsil olev uurimisprobleem ja miks sellega tegelemine oluline on?
Tegelen praegu sellega, kuidas keerulisi õigus- ja regulatiivseid süsteeme – eriti sellistes valdkondades nagu jätkusuutlikkus ja tehisintellekt – muuta arusaadavamaks, kasutajasõbralikumaks ja tõhusamaks. Paljud heade kavatsustega regulatsioonid ebaõnnestuvad praktikas, kuna need on liiga keerulised. Õiguse selgemaks ja inimkesksemaks muutmine on hädavajalik, et tagada parem seaduste järgimine, usaldus ja ühiskondlik mõju.
Mis on sinu teadusvaldkonnas seni suurimat ühiskondlikku mõju avaldanud avastused?
Üks mõjukamaid arenguid on olnud õigusdisaini esiletõus, mis võimaldab rakendada inimkeskse disaini meetodeid õiguses. See lähenemine on näidanud, et kui õiguslik teave on selgem ja paremini kujundatud, mõistavad inimesed paremini oma õigusi ja kohustusi, mis omakorda viib parema õiguskuulekuse ja õiglasemate tulemusteni. Isiklikult keskendun oma uurimistöös ettevõtluse ja inimõiguste teemale, mis on olnud oluline nii ettevõtete jätkusuutlikkuse kui ka sisuka sidusrühmade kaasamise edendamisel.
Mis on sinu uurimisvaldkonnast lähtudes tänases Eestis või maailmas kõige olulisem probleem?
Ülemaailmselt on üks suurimaid väljakutseid tagada, et kiire tehnoloogiline ja regulatiivne areng – näiteks tehisintellekti regulatsioon ja jätkusuutlikkuse reeglid – oleksid arusaadavad ja kättesaadavad. Eestis ja ka mujal ei seisne võtmeküsimus ainult regulatsioonide vastuvõtmises, vaid ka selles, et inimesed ja organisatsioonid suudaksid neid tegelikult kasutada ja ellu rakendada.
Teadustöö tulemus, mille üle oled eriti uhke?
Olen eriti uhke oma interdistsiplinaarse töö üle, mis ühendab õiguse, äri ja disaini, samuti oma panuse üle õigusdisaini uurimis- ja praktikavaldkonna arendamisse. Olen uhke ka oma avaldatud teadustööde ning TalTechi Legal Labi koordinaatori rolli üle – olen korraldanud akadeemilisi ja avalikke üritusi, mis toovad kokku teadlasi ja praktikuid.
Mida sa oma teadustöös veel korda sooviks saata?
Soovin jätkata oma uurimistööd õigusdisaini valdkonnas ning arendada edasi praktilisi, teaduspõhiseid tööriistu ja mudeleid, mis aitavad organisatsioonidel ja poliitikakujundajatel paremini toime tulla regulatiivse keerukusega. Lisaks soovin laiendada oma uurimistööd (nt õigusemõistmisele ligipääsu teema) ning suurendada oma teadustöö ühiskondlikku mõju. Pikemas perspektiivis soovin jätkata õigusdisaini võimekuse arendamist, integreerides selle haridusse, erialakoolitusse ja avaliku sektori praktikatesse, nii et inimkesksus iseloomustaks ka juristide, poliitikakujundajate ja organisatsioonide igapäevatööd.
Originaalartikkel ilmus Delfi Forte-s.