9. oktoobril toimus Eesti Mereakadeemias Transpordiameti korraldatud liiklusohutuse teemaliste lõputööde konverents, kus esitleti eelmise õppeaasta parimaid tudengitöid. Ürituse eesmärk oli tuua fookusesse liiklusohutus maal, vees ja õhus ning innustada noori teadustöötajaid seda valdkonda põhjalikumalt uurima.
Konverentsil kõlas 14 tudengite ettekannet Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Mereakadeemiast, Eesti Lennuakadeemiast, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžist, Tartu Ülikoolist ja Tallinna Tehnikakõrgkoolist.
Liiklusohutus kui ühine vastutus
Transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse direktor Martin Lengi meenutas, et tegemist oli juba 12. konverentsiga, mis koondab kokku eri valdkondade värskeimad uurimistulemused.
„On oluline, et liiklusohutust käsitletakse laiapõhjaliselt – nii maal, õhus kui ka vees. Tudengitel on siin eriline roll: nad suudavad tuua välja probleemid, mida sageli igapäevases praktikas ei märgata, ning pakkuda neile värskeid lahendusi,“ ütles Lengi.
Tervitussõnad ütles ka Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger, kes rõhutas, et konverents on rohkem kui kümme aastat olnud oluline kohtumispaik Transpordiameti ja kõrgkoolide vahel.
„Kui varem keskenduti peamiselt maanteeliiklusele, siis nüüd on fookus laienenud. On loomulik ja vajalik, et kõne all on ka meresõiduohutus. Läänemeri on üks maailma tihedama liiklusega meresid, kus liigub igal hetkel ligi 2000 laeva. Selline tihedus, koos navigatsioonitehnoloogia kiire arenguga, seab meresõiduohutusele üha kõrgemad ootused,“ märkis Leiger.
Mereakadeemia tudengite uurimistööd
Mereakadeemia lõpetajad esitlesid tänavu kolme uurimistööd, mis käsitlesid mereliikluse ja keskkonnakaitse võtmeküsimusi:
Meretuuleparkide meresõiduohutuse riskihindamine – Pärtel Keskküla töö tõi välja, kuidas eri Läänemere riigid on lähenenud meretuuleparkide rajamisega kaasnevatele ohtudele. Järelduste järgi on juhendid ja metoodikad riigiti väga erinevad, mis seab väljakutseid ka Eestile.
Otsingu- ja päästeoperatsioonide planeerimine tuuleparkide piirkonnas – Helene Armilde Kudre analüüsis, milliseid mõjusid võivad tuulepargid avaldada otsingu- ja päästeoperatsioonidele. Tema hinnangul puudub Eestis praegu nii regulatsioon kui ka praktiline koostöö arendajate ja päästeteenistuste vahel. Tema ettepanek oli alustada süsteemset koostööd juba arenduste planeerimise faasis.
Autonoomsed robotlaevad õlireostuse tõrjeks – Evelin Alleri töö võrdles autonoomsete robotlaevade kulutõhusust ja kiirust traditsiooniliste inimtööjõul põhinevate lahendustega. Uuring näitas, et robotlaevade kasutamine võib olla märgatavalt ökonoomsem ning pakkuda keskkonnasäästlikumat ja kiiremat reageerimisvõimalust.
Laiem fookus
Kui varasematel aastatel olid lõputööde konverentsid tihedalt seotud maanteeliikluse uurimisega, siis viimastel aastatel on laienenud käsitlus selgelt ka mere- ja õhuliiklusele. Transpordiameti ja kõrgkoolide koostöös loodetakse, et tudengite pakutud ideedest kasvavad välja lahendused, mis muudavad Eesti liiklusohutuse tugevamaks ja jätkusuutlikumaks.