Allolevas intervjuus uurime, kuidas Tiina Theresa oma tee Mereakadeemiasse leidis, millised on olnud tema esimesed nädalad ning mida tähendab tema jaoks merendusalase kõrghariduse omandamine. Head lugemist!

Tiina, räägi palun, kuidas Sa Mereakadeemiasse sattusid?

Neli aastat tagasi lõpetasin Noarootsi Gümnaasiumi ning selle ajaga on nii minu sees kui ka ümber palju muutusi toimunud. Nende aastate jooksul olen lõpetanud enda piiramise mõttega, et ma pole võimeline reaalteaduseid õppima. Tänu sellele tunnen, et mul on nüüd palju suuremad võimalused oma unistusi ellu viia, näiteks reisida ümber maailma ja samal ajal tagada endale finantsiline kindlus. Peab lihtsalt veidi rohkem pingutama.

Kui hakkasin mõtlema, milline eriala või haridus võiks mulle sellist võimalust pakkuda, jäi mulle Mereakadeemia silma. Just seal saavad minu kaks maailma – reisikirg ja kindel karjäär – kokku. Merendus on ju nii lai valdkond, et isegi kui ma peaksin peale kooli lõpetamist maismaal töötama, saan siiski jääda merega seotuks.

Mis Sind laevajuhtimise eriala juurde tõmbas? Kas mäletad, millised olid Sinu esmased emotsioonid, kui Mereakadeemia uksest sisse astusid?

Minu arvates on laevajuhtimise erialal tugev struktuur ja kindel selgroog. See tõmbaski mind selle eriala juurde. Kõigil on oma tööülesanded selged ja isegi kui sa pole veel kapteni staatusesse jõudnud, on alati olemas tugi – sul on alati võimalus küsida nõu kelleltki targemalt. Mulle on väga oluline, et tänapäeva kaootilises maailmas pakub laevajuhtimine kindlustunnet ja tugevat meeskonnavaimu, kus kõik saavad teineteisele toeks olla.

Kui esimest korda umbes 10 aastat tagasi Mereakadeemia fassaadi vaatasin, jäi mulle silma selle suursugusus. See tundus tohutult uhke ja aukartust äratav. Aastaid hiljem, kui tulin siia avatud uste päevale, valdas mind samasugune tunne. Jalutades mööda koridore, kus seintel on mereteemalised pildid ja tekstid, tekkis tunne, nagu viibiksin laevas. Aknast välja vaadates lähedal asuv meri ainult võimendab seda tunnet.

Kuidas on esimene nädal möödunud? Kas kõik vastas Sinu ootustele või oli üllatusi? Mis oli nädala tipphetk?

Esimene nädal algas minu jaoks suure pauguga, sest olin aastaid matemaatikast eemal olnud. Mäletan hästi, kuidas gümnaasiumi lõpus suure mõnuga oma matemaatikakonspekte põletasin. Olin kindel, et ma ei pea enam kunagi matemaatikaga tegelema ega sellele isegi mõtlema. Ja nüüd siis, neli aastat hiljem, istun ja proovin tasemetesti teha, aga mitte midagi ei tule välja. Tekkis tunne, kas ma olen ikka õigel erialal.

Pärast vestlusi kursusekaaslastega sain aga teada, et paljud tundsid sama. Ka nemad kahtlesid, kas nad on õigel kursil. Selline šokk tundus olevat paljudel, mis andis vähemalt lohutust, et ma ei olnud oma murega üksi. Üllataval kombel on mulle nüüd matemaatika isegi meeldima hakanud – see tundub arusaadav ja huvitav.

Esimese nädala tipphetk oli aga kindlasti see, kui saime koos Ringoga (Ringo Liepkalns -  Eesti Mereakadeemia aluste kapten) purjetama minna ja ilm oli lihtsalt fantastiline – 30 kraadi sooja! Ringo soovitas laenutada raamatu „Õpime madruseks“, nii et läksin Pikakari randa, võtsin päikest ja lugesin seda raamatut võrkkiiges. See oli tõeliselt mõnus.

Kas oled juba uusi sõpru või tuutoreid kohanud? Kui oluline on Sinu arvates nende suhete loomine juba alguses?

Uute tutvuste loomine on väga oluline. See moodustab lõviosa kogu koolikogemusest. Võib-olla ei ole ma veel täielikult sellesse süüvinud, sest tahan esmalt olla kindel, et mul läheb õppimisega hästi, enne kui hakkan koolielu sujuvamalt igapäevaellu lõimima. Aga juba on tekkinud mõned toredad inimesed, kellega mulle meeldib koos lõunalauas istuda ja koridoris üksteisele lehvitada.

Mis on Sinu lemmikosa päevast?

Mulle meeldib, et saan üllatavalt rohkem magada, kui arvasin. Lisaks on mul võimalus tulla kooli hommikusöögile, ja praeguste heade ilmadega saan pärast tunde kohe õue minna ja seal aega veeta. Päevad on kuidagi hästi mõnusalt voolanud. Peab lihtsalt ise asjalik olema ja oma aega õigesti planeerima – siis jääb muude tegevuste kõrvalt õppimiseks ka aega ega ole tarvis endalt unetunde röövida.

Kuidas Sa tunned end laevajuhtimise erialal? Mis Sind hetkel selle juures enim köidab? 

Navigatsioonitunnid tunduvad väga põnevad. Siiani on aga minu jaoks kõige huvitavam olnud praktika merel koos Ringoga.

Mida tähendab Sinu jaoks merendusalase kõrghariduse omandamine Eestis?

Ma arvan, et see on juba iseenesest ainulaadne, et Eesti, olles väike riik, on samal ajal ka mereriik, tänu oma geograafilisele asukohale. Mereakadeemia asub ju otse mere ääres, mis loob pideva sideme merega – sa näed merd kogu aeg ja see muudab kogu kogemuse eriliseks. Tean, et mujal maailmas asuvad paljud mereakadeemiad hoopis keset linna. Seal küll räägitakse ja õpitakse merendusest, aga tegelikku sidet merega pole. Eestis õppides on see on minu arvates oluline erinevus.

Mida ootad lähiajal Mereakadeemias kõige rohkem? Kas on mõni sündmus, mis Sinus erilist elevust tekitab? 

Ootan, et päevad lähevad lühemaks ja tegevused muutuvad tubasemaks. Usun, et siis koguneb koolipere rohkem kokku. Siis tulevad ju tagasi ka need, kes praegu praktikal on. Tore on näha, kui maja täitub taas inimestega ja ühisüritusi saab rohkem olema. Eelõppepäeval räägiti üliõpilaskogu korraldatavast piparkoogiõhtust, see tundub paljulubav.

Milliseid oskusi või kogemusi loodad oma õpingute käigus omandada? 

Oskust jääda kindlameelseks. Ma tunnen, et see oskus on olla heas mõttes paindumatu, mis ei tähenda seda, et ma peaksin kellegi vastu kuidagi karm olema või kellestki ‘‘üle sõitma’’. Pigem see, et ma suudan jääda endale kindlaks, sest tüürimehena (ja inimesena üldiselt) on see äärmiselt oluline omadus. Ja kui ma tunnen, et mul on vaja toetust, siis soovin leida endas julguse küsida seda inimeselt, kes on minust ametialaselt kõrgemal positisioonil või teab asjadest rohkem kui mina.

Millist nõu annaksid noorele, kes kaalub Mereakadeemiasse astumist?

Ükskõik kas sind huvitab laeva remontimine, laeva juhtimine või tahaksid hoopis sadamas korralduslike küsimustega tegeleda, kui sul on valdkonna vastu huvi ja sisemine tõmme,  siis tasub kindlasti proovida. Merendus pakub tõsiselt suuri väljakutseid, aga õpingute ja töö viljad on seda väärt.

Kas ja kuidas on Sinu vaade merenduse valdkonnale pärast õpingutega alustamist muutunud?

Ma olen alati arvanud, et merendusvaldkond on täis erinevaid salasoppe, just nagu meresügavusedki, kus on veel palju uurida. Samamoodi on ka merenduses tööpõld täis avastusi. Tuleviku suhtes on mul tekkinud mitmeid ideid, kuhu edasi liikuda, näiteks lootside turvalisuse või merepsühholoogia valdkondadesse. Olen aru saanud, et Mereakadeemia diplom laevajuhtimise erialal ei tähenda tingimata ainult seda, et saad laeva sillas töötada, vaid pakub ohtralt võimalusi ka maa peal, et toetada neid, kes on merel.

Üks sõna, mis iseloomustab kõige paremini Sinu seniseid läbielamisi Mereakadeemias?

Elevus!

Mida Sa ütleksid oma sõpradele, perele ja teistele inimestele, kes Sinu teekonda jälgivad?

Kui mul siin hästi läheb ja kooli edukalt lõpetan, siis viin teid suure rõõmuga paaripäevasele paadisõidule.