Grete Arro (Tallinna Ülikool) avas oma ettekandes, kuidas õppija kaasatus mõjutab õppimise kvaliteeti. Rõhk oli sellel, et õppimine on tulemuslikum siis, kui õppija ei ole pelgalt kuulaja, vaid aktiivne ja mõtestav osaline. Aruteludes käsitleti, kuidas teadlik kaasamine ja koostöine õppimine toetavad paremat arusaamist ja oskuste kujunemist.

Seminari teisel päeval tutvustas direktor Roomet Leiger uue Mereakadeemia arengukava põhisuundi ning sellele järgnesid rühmatööd, mille eesmärk oli siduda arengukava mõtted konkreetsete ja teostatavate tegevustega. Sissejuhatava esitluse järel jätkus seminar sisuliste aruteludega. Osalejad jagunesid kolme rühma, et käsitleda Mereakadeemia jaoks olulisi arenguteemasid.

Töörühm A keskendus teaduse ja õppetöö koostööle. Aruteludes rõhutati vajadust siduda teadustegevus senisest süsteemsemalt õppetööga ning peeti oluliseks järjepidevust- nii üliõpilaste varasemat kaasamist teaduspõhisesse mõtteviisi kui ka õppejõudude ja uurimisrühmade tihedamat igapäevast koostööd. Näidetena toodi esile lõputööga varasemas õppeetapis alustamine ning olemasolevate teadusprojektide, andmete ja ressursside teadlikum kasutamine õppetöös.

Töörühm B käsitles Mereakadeemia järgmise perioodi tegevuskava. Fookuses olid praktilise õppe tugevdamine, varasem ja järjepidevam praktika, koostöö ettevõtete ja merendusorganisatsioonidega ning taristu (sh õppelaev ja simulatsioonikeskkonnad) parem sidumine õppekavadega. Oluliseks peeti ka õppejõudude didaktilist ja erialast täiendusõpet ning pikaajaliste koostöövormide hoidmist partneritega.

Töörühm C keskendus üld- ja ainevaldkondlike pädevuste edasi arendamisele. Aruteludes rõhutati kriitilise mõtlemise, koostöö-, suhtlus- ja enesejuhtimispädevuste teadlikumat lõimimist õppetöösse. Esile toodi vajadus vaadata ainekavad sisuliselt üle, et pädevused oleksid õppeprotsessis selgemalt nähtavad ja rakendatavad, ning kasutada uusi metoodilisi ja digitaalseid lahendusi (sh AI võimalusi) õppetöö toetamisel.

Kokkuvõttes tõi seminar esile ühise vajaduse päriselt kokku tulla ja võtta aega sisukateks aruteludeks. Oluliseks peeti võimalust vaadata oma igapäevast õppe- ja tööpraktikat värske pilguga. Kõige väärtuslikumaks osutusid rühmatööd, arutelud ja vahetu suhtlemine kolleegidega- võimalus rääkida tööasjadest rahulikult ja süvenenult, väljaspool tavapärast ajasurvet.

Eriti kõrgelt hinnati Grete Arro koolitusosa ja interaktiivset formaati, mis toetas õppimise ja õpetamise mõtestamist ning aitas selgemalt näha oma rolli muutunud õpikeskkonnas. Tagasiside põhjal on selge soov jätkata sarnaste seminaridega ka edaspidi: anda rohkem aega süvateemadele, kavandada teadlikke jätkutegevusi ning hoida fookus aktuaalsetel küsimustel, mis vajavad ühist arutelu ja kokkuleppeid.