Merenduse doktoriõpingud toimuvad tihedas koostöös ettevõtetega ning mitmed doktorandid on oma tööd tegemas tööstusdoktorandina. Tööstusdoktorant töötab põhikohaga ettevõttes ning töötab välja lahendusi oma uurimisprobleemile Eesti Mereakadeemia professori ja teadlaste juhendamisel. Doktorandid teevad koostööd nii Eesti kui ka rahvusvaheliste merenduse ettevõtetega, kes on mõjukad sektori esindajad, näiteks Eesti Riigilaevastik, Baltic Workboats, Hamina-Kotka sadam ja ABB. 

Loomulikult on merenduse doktorantide seas ka doktorant-nooremteadureid, kes töötavad oma uurimisteemale lahenduse leidmiseks Eesti Mereakadeemias koos juhendaja ja teiste kolleegidega, valivad ennast enam köitvad ja sektorile olulisemad väljakutsed ning planeerivad ja testivad võimalikke lahendusi. Doktorant-nooremteadurid saavad valida, kas töötada merenduse väljakutsetele lahenduste leidmiseks Eestis või ka Euroopa ülikoolide ja partnerite juures.

Eesti Mereakadeemias on erinevaid merenduse uurimisprojekte, mis toetavad doktorantide uurimisteemasid. Uurimisprojektides osalemine toetab doktorantide, meie tulevaste merenduse tippspetsialistide personaalset kasvu ning aitab luua kontakte teiste riikide ettevõtete ja uurimisasutustega. Sünergia Eesti Mereakadeemia ja TalTechi teiste teaduskondade uurimisgruppidega mitmekesistab ja võimestab juba õpingute ajal merenduse doktorantide tööd ja karjääri. 

Jätkusuutliku ja kestliku merenduse eesmärk on üks olulisemaid väljakutseid ja tähtis osa ka doktorantide tööst. Iga doktorant lähtub loomulikult oma merenduse valdkonna spetsiifikast – kes sadamate, kes logistika, kes keskkonna, kes personaliarengu, kes seadusandluse ja regulatsioonide, kes meretehnoloogia võtmes. Näiteks 20. detsembril kaitsva esimese merenduse doktori Rasul Bilandi doktoritöö „Tõhusad kiirekäigulised väikelaevad: jõudlus rahulikus vees ja lainetes“ ühendab meretehnoloogia ja jätkusuutlikkuse. 

Rasul Bilandi selgitab, et tema doktoritöö eesmärk on kiirekäiguliste väikelaevade astmeliste laevakerede arendamine tõhusamaks ja jätkusuutlikumaks. Kiirekäigulised väikelaevad ehk glisserid ehk liuglaevad on laevad, mis glisseerivad – kiire liikumise tõttu kergitab hüdrodünaamiline jõud laeva vee kohale. Bilandi töö on oluline, sest Läänemerel ja teistel meredel on palju kiirekäigulisi väikelaevu. 

Ta leiab oma uurimistöös võimalused parandada väikelaevade astmete disaini ja tõhusust ning vähendada nende keskkonnamõju, säästes seega merede ökoloogilist tervist. Rasul Bilandi sõnul oli väga põnevaks avastuseks laevakere disaini muudatuste märgatav keskkonnamõju. Isegi väikesed muudatused disainis tõid kaasa olulisi erinevusi laeva efektiivsuses, mis illustreerib väikeste muudatuste tähtsust kestlikumate lahenduste leidmisel. 

Bilandi väljatöötatud matemaatilised mudelid aitavad optimeerida kere kuju juba varases projekteerimisprotsessis. Mudelid täiendavad arvutuslikke vedeliku dünaamika simulatsioone ning annavad projekteerijatele võimaluse mõista ja parandada paadi jõudlust erinevates tingimustes. Neid mudeleid kasutades saab luua keskkonnasõbralikke väikelaevu, mis töötavad hästi suurtel kiirustel nii rahulikes kui ka lainelistes vetes. 

Rasul Bilandi uurimistöö on väga oluline kiirekäiguliste väikelaevade, nagu näiteks vabaajalaevade või rannikuvalvelaevade tootjatele. Tulevased uuringud selliste laevade astmeliste põhjade teemal arendavad kindlasti mudeleid edasi, näiteks kaasates rohkem erinevaid liikumisi, nagu pööramised, erinevaid laineolusid ning tingimusi, sealhulgas jää mõjusid.

Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger kinnitab, et Eestis on iga doktorikraadiga merenduse tippspetsialisti jaoks lai tööpõld. Merenduse doktor on hinnatud ja oluline traditsioonilisel karjääriteel õppejõuna-teadlasena-professorina ülikoolides, aga eriti oodatud on nad merenduse ettevõtetesse edendama teadmistepõhist innovatsiooni ning toetama majandust. 

Näiteks on merenduse doktorant Eesti Riigilaevastiku juht Andres Laasmaa, kes alustas doktoriõppega samal ajal, kui toimus Eesti Riigilaevastiku loomine. Ta on Eestis teada-tuntud merenduse tippspetsialist ja tippjuht juba aastaid ning tänu merenduse arengule ja teadmistepõhisusele tuginevale töökultuurile oli tema jaoks loogiline ja vajalik jätk doktoriõpe. 

Eesti Mereakadeemia merenduse doktoriõpingud on suurepärane võimalus panustada Eesti merenduse sektori arengusse ja kasvada ka ise personaalselt. Akadeemia ambitsioonikas missioon on koolitada merenduse tippspetsialiste, panustada valdkonna teadus- ja arendustegevusse ning olla võimestav koostööpartner. Leigeri sõnul on teostunud üks akadeemia suuri strateegilisi eesmärke: merendust on nüüd võimalik õppida Eestis kõigil haridustasemetel, alustades huviharidusest ja lõpetades doktorikraadiga. Oleme esimese lõpetava merenduse doktorandi üle väga uhked ja rõõmsad!

Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.