2001. aastal, kui Maarja Kruusmaa tuli ideele, et tudengid võiksid Robotexi võistlusel roboteid ehitada, ei osanud keegi arvata, et kahe ülikooli mõõdu­võtust saab rahvusvaheline tehnika ja tehnoloogia populariseerimise üritus, planeedi suurim robootikafestival.

Tekst: Robotexi tegevjuht Ave Laas | Fotod: Tiit Tamme

Viimastel aastatel on Robotexi eesmärgiks olnud levitada brändi rahvusvaheliselt ning tekitada üleilmne roboti- ja tehnoloogiaürituste võrgustik. Praeguseks on Robotexil 20 partnerit eri riikidest, kes kõik soovivad oma piirkonnas Robotexi eelüritusi korraldada, mõned ka tehnoloogiakonverentsi. Kõik eelürituste võitjad saabuvad Tallinnasse Robotexi põhivõistlusele.

Selle aasta suurimaks ja rahvarohkemaks võistluseks on olnud Robotex Asia, mis oli kulminatsiooniks Robotex Hiina eelvõistlustele. 16.–18. augustil toimus Shanghais esimene Robotex Asia, mille üheks eesmärgiks oli sõeluda välja Aasia robootikatalente ja tuua nad novembris Eestis toimuvale põhivõistlusele. Robotex Asial toimus 12 erinevat võistlust, kus osales 3280 võistlejat kümnest riigist. Robotexi külastas Hiinas rohkem kui 30 000 inimest.

Kui kokku liita kõikide Robotexi eelürituste ja peavõistluse publik ja võistlejad, siis saame rohkem inimesi kui Eestis laulupeol. Eestlasena me veel ei taipa, milline väärtus meil Robotexi näol olemas on.

Kas enne peaks olema robotid või elekter?

Huvi ja soov oma riigis Robotexi korraldada on olnud väga suur. Lisaks suurriikidele, nagu USA ja Hiina, kuulub Robotexi võrgustikku ka eksootilisemaid partnereid, nagu Mali, Etioopia või Afganistan. Võimaluse annab Robotex kõikidele: tugevamad riigid saavad olla eestvedajaks ja suunanäitajaks, nõrgematel osalejatel on võimalik suuremate abil toetada oma riigi majanduses tehnoloogia arengut ja inseneeriaharidust.

Väga huvitav on näha ja juhtida nii eripalgelist võrgustikku, kus eri kultuurid ja arengutasemed kokku saavad. Ennekõike on see võimalik tänu tugevale autonoomiale ja usaldusele. Näiteks kui meie hea partner Afganistanist soovis asuda Robotexi võistlusi korraldama, siis uurisime selle riigi tausta. Tundus liiga suur hüpe hakata korraldama robootikavõistlusi regioonides, kus kohati puudus isegi elekter. Oli selge, et robootikani jõudmiseks tuleks Eesti näitel eelnevalt teha mitu head sammu, alustades kas­või meie riiki palju muutnud Tiigrihüppest.

Aga siin ei saa ega või bürokraatlikult läheneda ja soovida, et kogu ettevalmistus ning eeltöö peab toimuma nii, nagu see meil siin 19 aastat on olnud. Usaldades meie partnerit ja temaga pidevalt suheldes sai selgeks, et ebapiisav taristu ei tähenda seda, et inimesed ei oleks valmis arenema ja õppima. Afganistani tüdrukute tiim on olnud kahel järjestikusel aastal Eestis toimuval Robotexi võistlusel väga edukas!

Tekkinud võrgustikul on kohaliku regiooni tehnoloogiavaldkonna elavdamise kõrval suur roll ka riikidevahelise koostöö arendamisel. Riikidevaheline talentide võrgustik soosib omavaheliste koostööprojektide tekkimist ning Robotexil on võimalus leida talente mitte ainult Eestist, vaid miks mitte ka Küproselt või Malaisiast. Arvestades kogu võrgustiku plahvatuslikku kasvu ja arenemise kiirust, näeme selle vilju kindlasti juba lähiaastatel. Ja Eestil on võimalik kõike seda juhtida.

Eelvõistluste ajal teistes riikides tajutakse väga selgelt, et Robotex on midagi, mis tuleb Eestist – tehnoloogia muinasjutumaalt. Kui eestlane astub rahvusvahelisel konverentsil kõnelejana lavale, siis võib tajuda saalist tulevat vaimustuselainet. See on ka suurepärane võimalus lähemalt tutvustada Eestis pakutavaid võimalusi, olgu selleks siis õppimine meie suurepärastes ülikoolides või koostöö mõne siinse ettevõttega.

Võimalus ettevõtetele

Kindlasti on olulised ka head nõuandjad: Robotexile on andnud soovitusi nii Ahti Heinla, Taavi Kotka kui ka Angry Birdsi loonud ettevõtte Rovio endine turundusnägu Peter Vesterbacka. Robotexi edulugu on avanud meile võimalusi, millest kolme või nelja aasta eest unistadagi ei osanud.

Eesti on otsimas oma e-riigile uut identiteeti. Riigikantselei ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viivad ellu krattide ehk tehisintellekti projekti. Haridusministeerumis käib elav arutelu, kas muuta robootika lasteaedade õppekavades kohustuslikuks. Ka mitmesugused erasektori algatused, tehnoloogiakonverentsid ja diskussioonid ei saa minna mööda tehisintellekti ja tööstusrevolutsiooni temaatikast. Robotex on ühelt poolt kõige selle tulemus, aga kindlasti ka eeldus.

Oleme täna olukorras, kus tööjõupuudus ei ole kauge tulevik, vaid tehnoloogiaettevõtete igapäevane mure. Ringleb linnalegende, et suurimad IT-ettevõtted on välja kuulutanud kriisiolukorra, sest töökäsi lihtsalt ei ole. Oluline on tegeleda ühelt poolt juba oma erialavaliku teinud noortega, aga kindlasti tuleb samal ajal hoolitseda ka järelkasvu eest.

Robotexi kontseptsioon näeb ette, et toetatakse inimese sisenemist robootikasse ning antakse väljund tehnoloogia- ja robootikavaldkonnaga huvialaseks tegelemiseks kuni tööturule sisenemiseni välja. Mõnel juhul on isegi juba spetsialistina palgatööd tehes võimalik Robotexil oma taset kontrollida ja võimeid proovile panna.

Robotex on muutunud ka koostöövõimaluseks ettevõtetele, kes saavad tipptasemel võistluskorralduse juures sõna sekka öelda ja omalt poolt võistlusülesandeid välja pakkuda. Nii on võimalik juba tundengina aimu saada, mis laadi ülesandeid tööturul ette tuleb, samuti on võimalik katsetada koostööd rahvusvaheliste tiimidega. ■