Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteaduri Kristiina Kaldase juhtimisel otsitakse võimalusi anda põlevkivitööstuse jäätmetele uus elu ja arendada kestlikumat keemiatööstust.
Eesti põlevkivi – kukersiit – on aastakümneid olnud riigi peamine energiaallikas. Seda on põletatud elektrijaamades ja kasutatud õlitootmises. Kuid otsepõletamine ei vasta enam keskkonnanõuetele ning õli tootmine ei võimalda saada ressursist kätte maksimaalset väärtust. Samal ajal rõhutavad Euroopa Liidu strateegilised dokumendid, et juurdepääs kriitilistele toorainetele on rohe- ja digipöörde ning majanduskindluse seisukohalt üha olulisem.
Lõhnaained kukersiidist
TalTechi tööstuskeemia labor (TKL) loodi 2017. aastal. Koostöös ettevõttega Kerogen OÜ käivitati projektid Kerox I–III. Neist kõige värskem, Kerox III, pälvis 2024. aastal TalTechi aasta arendustöö tiitli. Selle käigus töötati välja tehnoloogia, mis võimaldab muuta kukersiidi vaheetappideta, s.t õli või energiat tootmata, väärtuslikeks keemilisteks aineteks – alifaatseteks dikarboksüülhapeteks.
Sedavõrd lühendatud protsess vähendab tootmise keskkonnamõju ja suurendab toodete konkurentsivõimet mitmes tööstusharus.
Kui Keroxi projekt keskendus alifaatsetele hapetele, siis 2024. aastal alanud TemTa (Eesti Teadusagentuuri käivitatud temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide katusprogramm, mida kaasrahastavad Euroopa Liit ja Eesti riik) projekt „Eesti maavarade ja teiseste toormete orgaaniliste komponentide jätkusuutlik väärindamine kemikaalideks“ laiendab juba vaatevälja. Nüüd uuritakse võimalusi saada kukersiidist aromaatseid karboksüülhappeid – keemiatööstuses hinnatud lähteaineid. Muuhulgas on sihiks 3,5-dimetoksütolueen, lõhnaainete koostisosa, mida võiks valmistada kukersiidist vaid mõne tööetapi kaudu.