Põlevkivisektor pakkus 2019. aastal tööd 6530 inimesele ning panus riigikassasse oli 121 miljoni eurot. Põlevkivitööstuses toimus 2019. aastal suur muutus, sest peamisest maavarast, mida kaevandati 16 miljonit tonni, toodeti elektrit 54% vähem, seevastu vedelkütuste tootmine jõudis ajaloo kõrgeimale tasemele – 1,17 miljonit tonni.

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirki hinnangul on järjekordne aastaraamat suurepärane kokkuvõte Eesti põlevkivitööstusest 65 leheküljel. „Näeme, kuidas mõjutab seda majandusharu turutingimuste muutumine ja kui suur mõju on regulatsioonide muutmisel. Aastaraamatus on põlevkiviettevõtteid iseloomustavate põhinäitajate kõrval antud ka põhjalik ülevaade valdkonna teadus-arendustegevusest,” selgitas Pirk.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles, et 2019. aastal toimus põlevkivitööstuses suur nihe. „Meie peamisest maavarast toodeti elektrit rekordiliselt vähe, seevastu vedelkütuste tootmine jõudis ajaloo kõrgeimale tasemele. Energiasektor oli seejuures suurim panustaja riigi süsinikuemissiooni vähendamisse, tehes Eestist mullu kõige kiiremini CO2 vähendanud riigi Euroopas. Nüüd, kus Eesti Energia tegi investeerimisotsuse uude õlitehasesse, töötame koostöös ülikoolide ja Eesti teadlastega Enefit-tehnoloogia edasiarendamise nimel. Juba praegu suudame pürolüüsiprotsessis ümber töödelda vanarehve ja potentsiaalselt ka jäätmeplasti – arenev ringmajanduse keskus aitab nii lahendada keskkonnaprobleeme,“ märkis Sutter.

Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann selgitas, et mullu ilmestasid põlevkiviõlisektorit potentsiaalselt väga suurt ja pikaajalist mõju omavad poliitilised diskussioonid globaalse kliimapoliitika üle. „Samas näitasid muutuva paradigma taustal globaalsed turud Eestis toodetava põlevkiviõli ja peenkemikaalide nõudluse järjepidevat kasvu. Pidev arendustöö ja teadusasutuste kaasamine nutikate ja keskkonnasõbralike lahenduste otsimisel lubavad vähendada keskkonnajalajälge, samaaegselt tõstes digitaliseerimise taset,“ ütles Asmann.

Paari aasta pärast oma sajandat sünnipäeva tähistava Kiviõli Keemiatööstuse juhatuse esimehe Priit Orumaa sõnul oli 2019. aastal põlevkivitööstuse jaoks väga pöördeline ja muutuv aeg, mis pani ettevõtet pingutama ja uusi suundi leidma. "Oleme teinud mitmeid edukaid katsetusi, et leida materjale, mis sobiksid õli tootmiseks. Nende uuenduste elluviimine sõltub paljuski ka sellest, kuidas sellega kaasa tuleb riik, seadusandlus ja uued keskkonnaload."

Eesti põlevkivitööstuse aastaraamatut esitleb TalTech Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirk täna, 13. novembril veebis toimuval XII põlevkivikonverentsil algusega kell 13.50. Esitluse ülekande link: PÕLEVKIVIKONVERENTS 2020

Aastaraamat on veebiväljaandena kättesaadav kompetentsikeskuse kodulehel ning ettevõtete veebilehtedel eestikeelsena alates 13. novembrist peale esitlust, vene- ja ingliskeelsena detsembri algusest. Aastaraamatu väljaandmist toetab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond.