Toiduteadlaste pilk näeb Eestis toitumisega seoses kolme suurt probleemi. Esiteks, Eesti inimene sööb end haigeks. Teiseks, tervislik toit, mis on olemas ja oleks justkui lahendus, inimestele ei maitse. Ja kolmandaks – meil on puudus nn teaduslikest tööriistadest, mis võiks neid probleeme lahendada – näiteks aidata toidutootjatel pakkuda tervislikke toite, mis ka maitseks hästi. 

Mis see tähendab, et Eesti sööb end haigeks? 

Tervise Arengu Instituudi soolatarbimise uuringu järgi ületab soolasisaldus meie toidulaual soovituslikku piiri ligi kahekordselt. Mehed tarbivad keskmiselt 12 g ja naised 8 g soola päevas. Üle 90% meestest ja 85% naistest tarbib soola üle WHO soovituse. Liigne sool, suhkur ja rasv on tihedalt seotud rasvumise, diabeedi ja südame-veresoonkonna haigustega. Eesti on OECD andmetel üks enim rasvunud ja diabeeti haigestuvaid riike Euroopas.

Samas tuleb tõdeda, et tervislik toit inimestele ei maitse. Sõnades küll, aga tegudes mitte – ikka eelistatakse kiirtoite, mis on kas mõnusalt soolased, rasvased või siis magusad – ja vahel seda kõike korraga. Tootjad on seepärast aastaid otsinud viise, kuidas muuta tooteid tervislikumaks, kuid sageli kaob koos soola või suhkruga ka maitse. Tarbija tunneb, et „midagi on puudu“ ja valib lõpuks vana variandi või konkurendi. Meie aju on harjunud tugevate maitseimpulssidega, mida just ultra-töödeldud toidud pakuvad. Lisaks on need odava toormaterjali ning mastaabi-efekti tõttu pigem soodsad, nt friikartulid, sõõrikud, saiakesed, pitsad, jäätis, karastusjoogid jne. 

Kolmas probleem ongi see, et erinevatel põhjustel ei ole meil veel küllalt teaduslikke tööriistu, mis aitaks tootjatel toitu tervislikuks muuta, ilma et toit maitsetuks muutuks, aga see on võimalik. Nüüd on aga oodata muutusi, sest 2024. aastal käivitus Eesti Teadusagentuuri rahastatav TEM-TA50 projekt pealkirjaga „Toidutoodete reformuleerimine - suhkru, soola, rasva vähendamine toitudes maitseomadusi ja ohutust muutmata“, millega luuakse Eestisse vastav taristu ja ka teadmised, mis lubaks uurida maitse keemilist olemust molekuli tasemel.

Loe artiklit edasi Postimehest.