Südamehaiguste riski tõstavad oluliselt kõrge kolesterool ja vererõhk, suitsetamine ja diabeet, aga õnneks saab igaüks oma südame tervise heaks üht-teist ära teha ning tervisliku eluviisiga korrigeerida. Vaatamata sellele on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel südamehaigused levinum surmade põhjus, sh ka Eestis. Hinnanguliselt sureb Eestis südamepuudulikkusse umbes paar tuhat inimest aastas.  

Südamehaigusi võivad põhjustada viirused

Kui erinevates teadusuuringutes on leitud, et südame- ja veresoonkonnahaigusi võivad tekitada ka bakterid ja viirused, siis samas ei ole patogeenidega seotud südamehaiguste tekkepõhjused ja mehhanismid olnud päris selged.

Nendele küsimustele otsis immuunsüsteemile ja südame tervisele suunatud uuringu käigus vastuseid teadlaste grupp, mida juhtis Eesti biotehnoloogiaettevõtte Protobios OÜ tegevjuht dr Kaia Palm koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Helsingi Ülikooli ja Helsingi Ülikooli haigla teadlastega.

Kasutati faagidisplei tehnoloogiat

Immuunvastuse uurimiseks kasutati Protobios OÜ poolt patenteeritud  uue põlvkonna tehnoloogiat (mimotope variation analysis ehk MVA), mis võimaldab analüüsida muutusi antikehalises immuunvastuses. Selle analüüsi tulemusena kuvatakse pilt igaühe personaalsest immuunsusest, mis võimaldab immuunmõõdikute põhjal omakorda määrata inimese immunoloogilist tervist ja ennustada krooniliste haiguste riski. Südametervisega seotud uuringus analüüsiti kokku ligi 800 inimese immuunvastuse eripära.

Aitab tugev immuunvastus ja üks maailmas ammu tuntud vaktsiin!

Uuringus leiti, et erinevalt südamehaigetest on tervetele inimestele iseloomulik tugev immuunvastus enteroviiruse perekonnas väga konserveerunud kattevalgu VP1 ühe kindla epitoobi vastu. Oluline on märkida, et laialt levinud enteroviiruste perekonna hulka kuulub ka lastehalvatust ehk poliomüeliiti põhjustav polioviirus, mille põhjustatud epideemiat on 1960. aastatest pärit ja ka Eestis läbi aastakümnete manustatud suukaudne vaktsiin tõhusalt kontrollinud.

Töö tulemuste põhjal saab järeldada, et poliomüeliidi vaktsiini või siis enteroviiruste tekitatud tugev, üksiku epitoobi suhtes spetsiifiline immuunvastus kaitseb südamehaiguste tekke eest. Niisiis on tugev immuunvastus enteroviiruste perekonnas kõrgelt konserveerunud kattevalgu epitoobi vastu otseselt seotud inimese südamehaiguste riskiga.

Helsingi Ülikooli haigla kardioloogiaprofessor Juha Sinisalo peab avastust polioviirusega vaktsineerimise tagajärjel tekkinud tugeva antikehavastuse tähtsusest väga oluliseks, kuna see võib kaitsta ägedakuluste südamehaiguste eest, sh südamelihase infarkti eest.

Kes osalesid teadustöös?

Nimetatud teadustöö tulemused avaldati hiljuti mainekas Lancet kirjastuse ajakirjas EBioMedicine teadusartiklis “Immune response to a conserved enteroviral epitope of the major capsid VP1 protein is associated with lower risk of cardiovascular disease” (eesti keeles “Immuunvastus enteroviiruste kapsiidvalgu VP1 vastu on seostatud vähendatud südamehaiguste avaldamise riskiga”). Teadustöö ja -artikli autoriteks on Nadežda Pupina, Annela Avarlaid, Helle Sadam, Arno Pihlak, Mariliis Jaago, Jürgen Tuvikene, Annika Rähni, Anu Planken, Margus Planken, Eija Kalso, Pentti J. Tienari, Janne K. Nieminen, Mikko Seppänen, Antti Vaheri, Dan Lindholm, Juha Sinisalo, Pirkko Pussinen, Tõnis Timmusk ja Kaia Palm.

Artikli juhtautor Nadežda Pupina omandas magistrikraadi geenitehnoloogia erialal Tallinna Tehnikaülikoolis. Annela Avarlaid, Helle Sadam, Mariliis Jaago ja Annika Rähni on Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorandid.

Loe teadusartiklit “Immune response to a conserved enteroviral epitope of the major capsid VP1 protein is associated with lower risk of cardiovascular disease” väljaandes eBioMedicine