BDNF on valk, mis toetab närvirakkude ellujäämist, aitab neil areneda ja soodustab nendevahelist suhtlust. BDNF on seotud mitmete neurodegeneratiivsete haigustega, nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi, aga ka vaimse tervise häiretega, näiteks depressioon, bipolaarne häire ja skisofreenia, ning neuroarenguliste häiretega nagu autism. Lisaks ajule on BDNF oluline mitmetes kudedes väljaspool närvisüsteemi, sealhulgas südames, kopsudes, lihastes, nahas ja piimanäärmetes.

Töörühma juht Tõnis Timmusk lausub: „Vaatamata selle valgu suurele tähtsusele, on teadlased alles hiljuti hakanud mõistma, kuidas BDNF toimib ja kuidas seda meie rakkudes ja eri kohtades kehas reguleeritakse.“

Professor Tõnis Timmuski meeskond analüüsis rohkem kui 20 000 proovi ligi 20st varem avaldatud teadustööst, et mõista, millal ja kus BDNF ja seda ära tundvad valgud rakupinnal – ehk retseptorid – inimestes ja närilistes toodetakse. Tulemused näitasid, et BDNF ja selle retseptorite avaldumine on laialt levinud erinevates kudedes ja muutub arengu käigus.

„Meie uuringu tulemusena valmis neurobioloogide jaoks oluline nn atlas BDNF geeni avaldumise kohta eri liiki imetajates erinevates kudedes läbi elu. Meie tulemused annavad väärtuslikke teadmisi BDNF-i ja selle retseptorite rollist meie kehas laiemalt ja annavad lootust uute strateegiate arendamiseks neuroloogiliste ja vaimsete haiguste paremaks raviks,“ selgitab professor Tõnis Timmusk.

Täismahus artiklit saab lugeda siit: doi: 10.3389/fnmol.2023.1182499

Taltechi neurobioloogia meeskond koosneb rohkem kui 15 inimesest ning töörühma juht Tõnis Timmuskil on üle 30 aasta pikkune kogemus neurobioloogia valdkonnas.