Mai alguses otsustatud tegevusvaldkonna laiendamine ei ole liidu ajaloos esimene. Nüüdse Eesti Meretööstuse Liidu eelkäijana asutati Saaremaal juba 1997. aastal puupaatide ehitamise traditsioonide hoidmiseks ja edasikandmiseks mittetulundusühing. Väikelaevaehituse kiire areng ja ettevõtete ühised huvid tõid kaasa ühenduse esimese laienemise ja väikelaevaehituse liidu nime 2009. aastal. Sestpeale on organisatsioon toiminud erialaliiduna, koondades pea kõiki Eesti väikelaevaehitajaid ning sektori allhankijaid.

Tänaseks on Eesti laeva- ja paaditoodang mitmekesistunud. Sektori lisandväärtuse kasv viimase kümne aasta jooksul on Eesti masinatööstuse üks kiiremaid, 80-90% toodangust eksporditakse. Meretööstuse liidu vastvalitud juhatuse liikme Kristjan Tabri sõnul ei saa Eestis ehitatavaid aluseid enam nimetada väikesteks: „Samuti on siia tekkinud märkimisväärsel määral ujuvkonstruktsioonide ja meretehnika tootmist. Arenenud on laevaehituse sidussektor ja välja kujunemas on kohapealne tootearendus.“

Senisest suuremaks väljakutseks on muutunud tööjõu arendamine, kuna meretööstuses ei ole Eesti enam odava tööjõu riik. Sektori konkurentsivõime sõltub siinsete töötajate võimest hästi hakkama saada keeruliste projektide ja tellimustega.

Eesti Meretööstuse Liidu eesmärk on edendada Eesti laeva- ja paadiehitust, avameretööstust ja nende sidussektoreid. Liit esindab Eesti meretööstuse huve suhetes avaliku sektori ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, koordineerib koostöö-, ühisturundus- ja mainekujundusprojekte, tegeleb valdkonnaga seotud õppekavade arendamise ja eriala populariseerimisega ning vahendab meretööstust puudutavat informatsiooni.

Liidu nime ja põhikirja muutmine otsustati 2. mail Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory toimunud üldkoosolekul.