"Me ei peaks kirjutama ise liiga palju uudiseid ja pressiteateid. Selle asemel koolitage oma teadlasi ja aidake neil mõista, kuidas kõige tõhusamalt laiema avalikkusega suhelda. Nemad hakkavad oma tegemiste ja käitumisega ise sisu looma," rääkis Šveitsist pärit Casutt teadusportaalile Novaator. 

Casutti sõnul on teadlaste ja ülikoolide roll haridusasutustena teenida avalikkust, riiki, majandust, poliitikuid jne ning vastata neile esitatud küsimustele tõenduspõhisel viisil hangitud teadmistega. "Kommunikatsioon on oluline ja selle toimimiseks peavad teadurid, professorid jt tundma, et nad saavad vabalt rääkida."

Teaduses ei valitse üks kõikehaarav ja ühetaoline seisukoht

Küsimusele, kui kaugele saab selle vabaduse andmisega minna, tõi Casutt välja neli suundumust: "Neist ühe kohaselt peame selgitama, kuidas teadus töötab. Teadus põhineb erinevate vaatenurkade dialoogil. Lõpuks jõutakse nendega arvestades mingisuguse lõpptulemuseni, mis on tõenduspõhine ja muutub teaduslikuks faktiks. Nii poliitikutele kui ka laiemale avalikkusele tuleb muuta mõistetavaks, et teaduses ei valitse alati üks kõikehaarav ja ühetaoline seisukoht."

Ainult juhul, kui teema on väga tähtis, nagu oli Covid-19 puhul, peaks Casutti sõnul esmalt teaduskogukond selle üle omakeskis arutama ja alles seejärel avalikkusega suhtlema. "Ent peame jätkuvalt selle juures seletama, kuidas teadus töötab. Teadlased ei räägi kogu aeg ühel häälel. See on täiesti normaalne. Kommunikatsiooniinimesed peavad sellega leppima."

Loe intervjuud EUPRIO president Gian-Andri Casuttiga ERRi teadusportaalist Novaator.

Vaata ka 2022. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsi ettekandeid.