Tallinna Tehnikaülikool

Konkursi „Aasta puitehitis 2021“ parimate valimisel sai eripreemia Ehituse Mäemaja, mis on Tallinna Tehnikaülikooli kõige energiatõhusam ja parima sisekliimaga õppe- ja teadushoone.

TalTechi Ehituse Mäemaja
Ehituse Mäemaja pälvis aasta puitmaja konkursil Arcwoodi liimpuidu kasutamise eripreemia.

Parimat puitehitist valiti Eestis juba 19. korda ning üldvõidu noppis seekord Tamme Talu kompleks. Konkursi žürii esimehe Kaur Talpsepa sõnul tõi Muhu talukompleksile võidutiitli töö terviklik keskkond ning väljapaistev puidu käsitlemine. Kuna konkursi tase muutub iga aastaga üha kõrgemaks ja eripalgelisemaks, nt oli nominentide hulgas oli nii koole, spordihooneid kui ka eramaju, oli žürii sõnul laekunud töid nn üheste mõõdetega keeruline hinnata.

Eripreemia julge materjalikasutuse eest

TalTechi Ehituse Mäemaja (QP Arhitektid) pälvis konkursil Arcwoodi liimpuidu kasutamise eripreemia, sest paistis silma julge materjalikasutusega, kus järeleandmisi ei tehtud konstruktsiooni ega ka viimistluse osas. Teisteks liimpuidu kasutamise eripreemia nominentideks olid Saaremaa Gümnaasium, Hiiumaa Spordikeskus (Molumba) ja Wiru Spordikeskus.

Suur samm kliimaneutraalsuse suunas

Ehituse Mäemaja, mille ehitamist võib pidada oluliseks sammuks kliimaneutraalsuse poole, avati pidulikult 25. augustil. Avamisel rõhutas Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land, et tegemist on ülikooli esimese täielikult liginullenergiahooneks ehitatud õppe- ja teadushoonega, kus ühest küljest on tudengitel võimalik saada tipptasemel inseneriharidust, teisest küljest teadlastel võimalik teha teaduskatseid ning edasi arendada kogu maailmas üha olulisemaks muutuvaid energiatõhususe lahendusi. Professor Jarek Kurnitski sõnul said selle maja puhul rakendada teadlased ka oma seniseid teadmisi ja kogemusi sisekliima, energiatõhususe ja puitehituse valdkonnas. Rääkimata uutest lahendustest, mis on tuleviku liginullenergiahoonete ehitamisel olulise väärtusega. „Maja toodab kogu katusepinnaga päikeseenergiat ja süsinikujalajälje vähendamiseks on kasutatud rohkelt nii kandvaid kui mittekandvaid puitkonstruktsioone. Maja eeskujulikku energiatõhususse ja sisekliimasse annavad olulise panuse tipptasemel õhustussüsteemid, mis on täna, pandeemia olukorras, olulisemad kui kunagi varem,“ rääkis Kurnitski augustis.

Erakordsed õppimisvõimalused

Ehituse Mäemajas said endale uue kodu unikaalne ja suuremõõtmeline ehituse katsehall, ehituskonstruktsioonide labor, teede ja liikluse labor, ehitusfüüsika ja sisekliima labor, veetehnika labor, kivilõikamise töökoda, geotehnika õppelabor ning üldkasutatavad õppeklassid.

Märkimisväärne on ka Ehituse Mäemaja nime saamise lugu. Nimelt kutsuti varasemalt hoonet ehituse katsehalliks ja seda just suuremõõtmeliste konstruktsioonide katsetamist võimaldava jõupõrandaga halli järgi. Jõupõrand oli põhimõtteliselt ka ainus, mis vanast majast alles jäi. Ümberehituse käigus sai katsehall ümber uue kesta ja kuna rajati juurde uusi laboreid, korraldati küsitlus ka maja uue nime leidmiseks. Kui tehti ettepanek nimetada see Mäemajaks, arutati tuliselt ka selle asukoha üle, et kas see asub mäe all või peal, sest nõlv jookseb krundilt läbi. Kuna mägi seal siiski on, sai uus hoone endale just tippu pürgimise ambitsioonile viitava nime.

Aasta puitmaja valimise konkurssi korraldab Eesti Puidu- ja Metsatööstuse Liit. Seekordsel konkursil osales 31 tööd.  

Laeb infot...