Aasta alguses valmis Ehituse Mäemaja, mis 3500 m2 suurusena, liginullenergiahooneks osaliselt ümber ja osaliselt uuesti ehitatud majana on TalTechi kõige energiatõhusam ja parima sisekliimaga õppe- ja teadushoone.
Jarek Kurnitski, Ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor | Fotod: Karl-Kristjan Nigesen
Maja toodab kogu katusepinnaga päikeseenergiat ja süsinikujalajälje vähendamiseks on kasutatud rohkelt nii kandvaid kui mittekandvaid puitkonstruktsioone. Ehituse Mäemajas said endale uue kodu ehituse katsehall, ehituskonstruktsioonide labor, teede ja liikluse labor, ehitusfüüsika ja sisekliima labor, veetehnika labor, kivilõikamise töökoda, geotehnika õppelabor ning üldkasutatavad õppeklassid.
Mäepealse 3 hoone lühend ülikoolis on läbi aegade olnud CON ning on seda ka edaspidi. Seda sõnast construction (ingl k ehitus) tuletatud lühendit kutsutakse hellitavalt ka konnaks, nii nagu majanduse maja (SOC, tuletatud ingliskeelsest social sciences) sokiks. Rahvakeeli kutsuti Mäepealse 3 maja varasemalt ehituse katsehalliks – suuremõõtmeliste konstruktsioonide katsetamist võimaldava jõupõrandaga halli ärgi. Katsehalli jõupõrand (ligi meetri paksune betoonist, mis „kannatab kõike“) oli ka sisuliselt ainuke asi, mis vanast majast järele jäi, ümberehituse käigus sai katsehall ümber uue kesta.
Kuna hoone laienes oluliselt muude laboritega ja katsehalli nime kõla tekitas küsimusi, siis korraldas Ehituse ja arhitektuuri instituut oma töötajate hulgas maja uue nime küsitluse. Enamik vastanutest tõdes, et katsehall on kulunud nimi ning Mäemaja ettepanek tuli praktiliselt ainukese uue nimena. Sellele järgnes mõningane arutelu, kas Ehituse Mäemaja on mäe all või peal, sest nõlv jookseb krundilt läbi. Aga mägi seal igal juhul on ja nii Ehituse Mäemaja endale uue nime saigi. Kusjuures ehituse katsehall on endiselt maja sees olemas kui kõige suurem labor.
Esimesena alustas Ehituse Mäemajas tegevust teede ja liikluse labor, mis pääses lõpuks asenduspinnalt korralikesse, spetsiaalselt selle labori jaoks kavandatud ruumidesse. Akrediteeritud labor tegeleb teedeehitusmaterjalide, nagu näiteks asfaldi, killustiku ja bituumenite katsetamisega ja pakub isemajandavalt teenust kõigile soovijatele. Kõrvalolevasse veetehnika laborisse tuleb biopuhasti, mille jaoks on samuti spetsiaalselt projekteeritud ruum.
Ehituse lõppjärgus kavandati ja projekteeriti ehitusfüüsika ja sisekliimalabori õhujaotusruumi sisseseade, mis sai tehtud koroonaviiruse leviku tõkestamise ventilatsioonilahenduste ETAg-i projekti mõõtmiste jaoks. Mäemaja ehitaja Nordecon oli nii paindlik, et ehitas selle lahenduse ka välja ja kevadel katsed juba käivad. Uuritakse, kuidas viirus siseruumis levib ja kuidas seda ventilatsiooniga eemalda saab.
Mäemaja üheks uhkuseks ja unikaalsuseks jääb suuremõõtmeliste ehituskonstruktsioonide katsehall, mis võimaldab jõupõrandal ja uuel jõuseinal katsetada kõikvõimalikke ehituskonstruktsioone. Need võivad olla talad, postid, plaadid, seina- või katuseelemendid või sõrestikkonstruktsioonid ning vajadusel mahub üle 30 m pikkusesse halli katsetamiseks ka mõni silla osa. Katsehalli mastaapsust on raske kirjeldada, seda peab oma silmaga kogema.
Mõne lõbusama hetkena maja ehitusest jääb kindlasti meelde nn inseneride ja arhitektide vaidlus akende ja klaasfassaadide üle. Liginullenergiahoones peab teatavasti olema tasakaalus hea sisekliima (sh päevavalgus) ja energiatõhusus. Maja arhitekt Tõnu Laigu tahtis teha aknad maast laeni, et oleksid ilusad vaated. Tellijat esindanud inseneride ettepanek oli, et aknad alaku töölaua kõrguselt, sest madalamal aken enam päevavalgust juurde ei anna ning tekitab asjatut soojuskadu. Kompromissina jäi akna algamine radiaatori kõrguselt, kuid puändina valis tehnosüsteemide projekteerija igaks juhuks kaks korda jämedamad radiaatorid kui liginullenergiahoonesse vaja – pauk tuleb ikka sealt, kust oodata ei oska. Tehnosüsteemide projekteerija kiituseks olgu märgitud jahutustalade ja laepaneelidega ruumid, kus lõpptulemuseks on oivaline sisekliima – seda oskavad maja kasutajad hinnata.
Maja uus osa oli esialgu kavandatud ristkülikukujulisena, kuid arhitekt muutis esifassaadi ebasümmeetriliseks ning kujundas majale väärika sissekäigu, mille peale kõik asjaosalised tunnustavalt noogutasid. Kuna majal on ilus siseõu, soovis arhitekt sinna avanevaid klaasfassaade. Ruumide ülekuumenemise vältimiseks leidus jällegi kompromisslahendus: väljastpoolt vaadeldes uhke rõdu, mis päikest varjestab.
Nagu näha, ei ole vähemalt sellise erakordse hoone projekteerimine ja ehitamine lihtne ülesanne. Loodame, et Ehituse Mäemaja on hästi õnnestunud, ja soovime talle pikka iga. Tore oleks maja ka pidulikult avada. Selles osas lootus elab, et enne suvepuhkusi või siis hiljemalt sügisel on see võimalik.
