“Õpingutest rääkides on tagantjärele selge, et mind tõmbab rohkem riistvara ja käega katsutavate asjade poole. Selles on midagi joovastavat, kui saad uue seadme esimest korda vilkuma-piiksuma-liikuma ja saad elektroonika-mehaanika-programmeerimise koosluses hakata looma midagi, mida saab vahetult kogeda,” räägib Krakuli tegevjuht Jaan Hendrik Murumets.

”Mäletan esimest edukat katsetust, kui  avasin interneti teel luku. Tunnen väga suurt uhkust iga kord, kui näen linnas ringi käies erinevaid tooteid, milles on Krakuli meeskonna panus sees.”

Ülikooliharidus on kiireim otsetee millegi suure saavutamiseks

Murumets alustas õpinguid Tartu Ülikoolis IT-teaduskonnas, mis jäid tal aga pooleli. Ta astus Tartu kutsehariduskeskuses mehhatroonika erialale ning oli praktikakoha otsinguil, kui Krakuli asutaja Markus Järve teda enda ühemehe ettevõttesse kutsus.

“Krakul tundus väga hea variant, et kiiresti kogemust omandama hakata ja nii see alguse sai. Niipea kui tööle asusin, olin hamba verele saanud ja teadsin, et tahan selle erialaga jätkata. TalTechi astusin ma juba pärast Krakuliga liitumist, sest tahtsin juurde õppida ja sügavuti minna,” räägib Murumets. TalTechi elektroonika ja telekommunikatsiooni eriala õpingud on avardanud Murumetsa sõnul silmaringi ja andnud teoreetilist tausta, mida Krakulis kohe ka rakendama sai hakata.

“Mina ja mu kursusekaaslased, kelle suhteliselt varakult tööle võtsime, said õpingutest enim kasu just tänu käed-peale komponendile. Usun, et teoreetilised teadmised, mida ülikool pakub, on parim võimalus mõista enda eriala laiemas kontekstis ning uute asjade õppimisel. Inseneri töö on kindlasti selline, kus peab kogu aeg uusi asju õppima,” räägib Murumets.

Ka kolm aastat pärast lõpetamist on tal enda sõnul küllalt tihti nn rentslimiljonäri hetki, kus midagi uut õppides tekib kohe seos mõne TalTechi loengu või praktikumiga.

“Ülikooliharidus ei ole ainuke viis oskusi ja teadmisi omandada, aga kindlasti otsetee millegi suure saavutamiseks,” ütleb Murumets.

IKT haridusega on raske töötuks jääda

Murumets usub, et IKT valdkond on väga lai ja pakub kõikvõimalikke eri töökohti. “Ükskõik, millist rolli selles valdkonnas täita, on suur kasu, kui omad erialast ülevaadet.

Eestis ja maailmas on automatiseerimine, IoT ja muud nutikad lahendused meeletult kiiresti kasvav valdkond ja tööjõupuudus on ülemaailmselt karjuv probleem. Kui mõelda tuleviku peale ja sellele, millised töökohad jäävad pärast paratamatut digitaliseerimis- ja automatiseerimislainet alles ja mida väärtustatakse, siis usun, et IKT on esirinnas. Võib isegi öelda, et IKT haridusega on raske töötuks jääda,” usub Murumets. 

Tema sõnul räägib elektroonikaga seotud eriala kasuks tugevalt ka rõõm, mida on võimalik tunda nähes enda kätega ehitatud lahendusi töös ja maailma edasi viimas.

Krakul arendab nutikaid õllepudeli avajaid, rattaparklaid, mehitamata lennumasinaid ja pakiroboteid

Krakul on ühemehe ettevõtmisest kasvanud 17 töötajaga ettevõtteks, mille töömaht iga aastaga kasvab ja kliente on juba üle 25. “Tegeleme peamiselt IoT ja autonoomsete süsteemidega seotud projektidega. Mõned säravamad projektid, mille üle oleme uhked osa olemisest, on näiteks BiKeepi rattaparklad, Starshipi pakirobotid ja Threod Systems-i UAVd,” räägib Murumets.

Uutest huvitavatest projektidest toob Murumets esile koostöö WeCheer.io-ga, kellega koos arendati välja tark pudeliavaja, millega kogutakse reaalajas andmeid õllepudelite brändide avamise kohta. 2019. aastaks on nende pudeliavajaga avatud 8,3 miljonit pudelit, samal aastal valiti neid ka TOP10 edukamate Šveitsi startup-ide sekka. “Kuniks inimesed naudivad veel õlut, läheb ka neil hästi,” muheleb Murumets.

Väikeses ettevõttes töötamine on ääretult põnev ja väga hea võimalus kiiresti õppida, leiab Murumets. “Naljatame kolleegidega tihti, et üks aasta Krakulis on nagu kolm aastat mõnes suuremas ettevõttes. Tegeleda tuleb ka asjadega, mis ei jää otseselt õpitud valdkonda, ent see ongi õppimise alus!” räägib Murumets.

Koolis õpitu omandab praktikas tõelise väärtuse

“Tegevjuhina töötan ma praeguseks selliste kõrgtehnoloogiliste vahenditega nagu e-mail ja telefon, aga võin suure uhkusega öelda, et ma olen täitnud iga rolli, mis Krakulis on. Peenem teadmine inseneeria eri tüüpidest ja tehnoloogiatest on minu jaoks igapäevaselt kasulik,” ütleb Murumets.

Üks aine, milles nooremana oli väga raske väärtust näha, oli mehe jaoks matemaatika. “Läksin suhteliselt matemaatilisele erialale nii, et olin neli aastat varem lõpetanud humanitaarklassi. Mälestustesse liialt süvenemata võin öelda, et see oli väga omamoodi kogemus. Tagantjärele olen ma õppinud hindama seda puhast ilu, mis matemaatikast väljendub. Ja kui palju võib seoseid igapäevaelust leida,” julgustab Murumets noori reaalaineid väärtustama.

Elektroonika areng viib igapäevaelu edasi

Murumets lükkab ümber arusaama, nagu oleks elektroonikatööstus must ja lihtne töö, mida odavalt kaugel Aasias tehakse.

“Elektroonika on igal pool meie ümber ja mõjutab igapäevaelu nii märgataval kui märkamatul moel. Väga paljud lahendused, mille peale isegi ei oska tulla, on tehtud ja loodud väga ootamatutes kohtades. Iga seadme, vidina või tööriista taga on sadu või tuhandeid inimesi, kes mängivad oma rolli selleks, et meie elusid paremaks muuta. On üpris märkimisväärne, kui palju on maailma mõjutanud kontoris töötavad elektroonikainsenerid,” toob ta lihtsa näite.

2019. aasta suvel tehti Murumetsale ettepanek kandideerida Elektroonikatööstuse Liidu volikogusse. “Liitu kuulumine on meie jaoks uhkuse asi. See näitab, et me oleme tegijad ning me hoolime suuremast diskussioonist osa võtmisest,” ütleb Murumets ja julgustab kõiki rohkem osa võtma Eestit edasiviivatest ettevõtmistest.

Selles rubriigis vahendame maailma teadusuudiseid, tulevikuvaateid ning oma kõige põnevamaid tegemisi.