Globaalne kliimakriis on meilegi nähtav ja tuntav, kui ilmselt õnneks (või kahjuks?) mitte veel piisavalt teravalt. Märkame küll intensiivseid sademeid, tugevaid tuuli ja ekstreemseid temperatuure, kuid erinevalt neist riikidest, kus inimesed kaotavad üleujutuste, põlengute või orkaanide tõttu kodusid ja pereliikmeid, pole meie kahjud katastroofilised. Näib, justkui elaksime naiivses usus, et kliimakriis meid ei mõjuta. Tegelik küsimus on, millal mõjud meieni jõuavad?
Kuigi ülikoolid õpetavad tulevasi ettevõtjaid üha enam vastutustunde, jätkusuutlikkuse ja eetika fookuses, ei ole meil aega oodata pakkumise muutmist uue põlvkonna juhtide ja ettevõtjate poolt. Meil on kiire ja meil kõikidel on vastutus! Kui poleks ostjaid, poleks müüjaid! Ehk on 2023. aasta hea, et vaadata üle oma tarbimisharjumused? Mida ja kui palju ostame? Kas üldse peaks? Kas oleme parema tuleviku nimel valmis millestki loobuma? Keelduma keskkonnavaenulikust? Tarbima vähem? Taaskasutama, uuskasutama? Ostma keskkonnasõbralikumat, eetiliselt toodetud ja jätkusuutlikumat toodet, kuigi kummalistel asjaoludel on need täna rahaliselt tihti kallimad? Kas me üldse teame, millised on tõhusaimad viisid keskkonnasäästlikumaks tarbimiseks?
Parimaks viisiks vähendada oma personaalset keskkonnamõju, on vaadata üle oma igapäevane toidulaud. 26% kasvuhoonegaasidest tuleb toiduainetööstusest, võrdluseks vaid umbes 14% globaalsest transpordisektorist, seega on auto asemel bussiga tööle/kooli minemine küll hea, kuid mitte nii hea, kui suurima keskkonnamõjuga liha- ja piimatoodete tarbimise vähendamine/lõpetamine. Oxfordi teadlased leidsid, et nende toodete tarbimise lõpetamisel oleks võimalik vähendada oma isiklikku toidu kliimajalajälge koguni 73% ning põllumaade pinda 75% ulatuses, mis omakorda tähendaks võimalusi taasmetsastamiseks (oluline liigirikkuse ning kliimamuutuste aspektist). Seega on taimsel toidul lisaks positiivsetele tervisemõjudele ka oluline koht keskkonnasäästlikus tarbimises.