Ülikool annab palju enamat kui tööks vajalikud oskused. Muutuvas maailmas on neidki vaja koguaeg täiendada, mistõttu on elukestev õpe konkurentsis püsimiseks hädalavalik, selgub TalTechi avatud ülikooli juhataja Hanno Tombergi vestlusest Microsoft Eesti endise personalijuhi Merle Liisu Lindma ning Inseneride Liidu asepresidendi ja trükitehnoloogia inseneri Enn Kerneriga.
„Insenerina tegelikult inimene on sunnitud kogu aeg ennast täiendama. Tulevastele inseneridele selline mõttekäik juurde, et valides seda keerulist elukutset tuleb kuni oma karjääri lõpuni kogu aeg ennast täiendada,“ leiab Kerner. Tema mõtles ülikooli lõpetades, et nüüd on kõik asjad tehtud ja kooliga kõik. Ent tehnoloogia ja töötlev tööstus arenesid sellise hooga, et koolist saadud teadmistega oleks ta paratamatult maha jäänud.
Praegugi peab ta vajalikuks juurde õppida funktsionaalset trükitehnoloogiat. Sinna alla võib lugeda näiteks trükitud päikesepaneelid, aga see tehnoloogia on alles lapsekingades. Samuti on erinevad paneelid sisekujunduses tänapäeval trükitud, mitte enam valatud.
Lindma asub sügisest õppima rakenduslikku käitumisteadust. „Valisin pikalt ja valisin mitme ülikooli vahel,“ kirjeldas Lindma seda protsessi. „Alguses mõtlesin, et ma olen nii kõva naine, et teen kaks magistrit korraga. Aga siis mõtlesin, et äkki ma lähen tööle.“
Hiljuti oli tal lastega jutuajamine hariduse tähtsusest. Hiljuti oli Harvard Business Reviews artikkel sõnumiga, et haridust pole vaja, kuna õppida saab töö juures. Samuti avavad oma uksed töökohal õppijatele paljud tehnoloogiafirmad.
„Ülikool ei anna ainult haridust ehk seda kitsast teadmist, mida sul on erialaseks tööks vaja. Ta annab sulle oskused, et programmeeri nii või tee naa. Ta annab sulle sotsiaalsed oskused, mida on tänapäeval sama palju vaja kui konkreetse teo tegemise oskusi. Kommunikatsioon on tänapäeval üks olulisemaid asju, sest nii kiire infovahetus on. Ta annab sulle võrgustiku ja kaasamõtlejad, kellega sul on hiljem lihtsam ka hiljem asju koos teha,“ rääkis naine vestluse järeldustest.
Kerner leiab ka, et mitmekülgselt haritud inimesed on ka riigi julgeoleku tagatis. „Meil oleks tugev töötlev tööstus, enda tugev majandus, mis toodaks SKT, millega finantseerida kogu seda sotsiaalmajandust, mida me tahaksime omada,“ arutab insener.
Vaata siit, millest nad omavahel veel kõnelesid.