Koostöö ühe väikese Saksamaa kõrgkooliga Alpide veerel muinasjutulises linnas nimega Kempten sai alguse ligi 35 aastat tagasi. Nagu tavaliselt, algas teadlaste suhtlemine ja ühine tegutsemine kohtumisest rahvusvahelisel konverentsil-seminaril. Kümnete üliõpilaste ja õppejõudude vahetusest on kasvanud ulatuslik õppe- ja teadustegevust hõlmav koostöö, mida täna juhivad professor Helmuth Biechl, elektrisüsteemide instituudi direktor Kempteni Kõrgkoolist (Hochschule Kempten), ja siinkirjutaja Tallinna Tehnikaülikoolist.
Argo Rosin, elektrivarustuse professor ja inseneriteaduskonna teadusprodekaan | Fotod: erakogu
Igasuguse hea koostöö eelduseks on usaldus ja vastastikku jagatav kogemustepagas. Usalduslikku koostööd on meil aidanud üles ehitada pikaajaline tutvus, mis ulatub juba 1996. aastasse, kui Helmuth Biechl oli värskelt valitud Kempteni Kõrgkooli elektroenergeetika professoriks ja mina koos Tarmo Adermanniga töötasin samas Kempteni laboris kumbki oma diplomitöö kallal.
Praktikutest professorid ja ühised teaduskraadid
Kui me täna TalTechis üritame meelitada järjest enam tugeva erasektori kogemusega inimesi akadeemiasse, siis Saksamaal Baieri Liidumaal on see olnud püsivalt üheks rakenduskõrgkoolide professoriks promoveerimise eelduseks. Näiteks oli prof Biechli valikukriteeriumiks tugev arendustöö kogemus erasektoris (Siemens AG ja Bayernwerk AG) ja ambitsioonikas visioon seotud valdkonda ka kõrgkoolis arendada.
Vastastikune soov käivitada tudengite ja õppejõudude vahetamisele lisaks teadusalane koostöö viis selleni, et 2010. aastal alustati toonaste juhtkujude, Tallinna Tehnikaülikooli rektori prof Peep Sürje ja Kempteni Kõrgkooli presidendi prof dr Robert F. Schmidti vahel ühist doktoriõppeprogrammi (Joint Doctoral Program). Ühise programmi eesmärk oli suunata parimad Kempteni Kõrgkooli elektrotehnika eriala magistrid Tallinna Tehnikaülikooli doktoriõppesse. Ühisprogramm avas mitmeid võimalusi interdistsiplinaarseks koostööks, tänu millele said Tallinna noorteadlased võimaluse osaleda Saksa riigi ja Euroopa Liidu projektides, nagu DeCAS, IRENE, IREN2, Pebbles. Olulise lisandväärtusena tekkis meie teadlastele, doktorantidele ja magistrantidele uuringute jaoks tasuta ligipääs Baieri Liidumaale Wildpoldsriedi külasse rajatud elektri tarkvõrgu taristule Energy Campus. Samaväärset elektri tarkvõrgu taristut saavad lubada vähesed Euroopa ülikoolid ning selle kasutamine on kolmandatele osapooltele reeglina tasuline.
Koostöö loogiliseks jätkuks oli 2014. aastal topeltkraadi lepingu sõlmimine toonase rektori Andres Keevalliku ja prof dr Robert F. Schmidti vahel ning selle uuendamine 2019. aastal rektor Jaak Aaviksoo poolt. Topeltkraadi programm on olnud hulgale Saksamaa ja Eesti üliõpilastele üks elu tundmaõppimise viise võõras keele- ja kultuurikeskkonnas, võimaldades ühelt poolt tundma õppida teise kultuuriruumi eripärasid, aga teisalt näha oma kultuuri peegelpildis. Seejuures on tore avastada, kuis huumor eri piirkondades võib olla vägagi sarnane, nagu alloleval pildil näha.
Eri kultuuriruumidega seotud kogemused on väga olulised, kui tulevane töökoht on mõnes rahvusvahelises ettevõttes. Seda kinnitab ka Tobias Häring, kes alustas 2017. aastal tehnikaülikoolis topeltkraadi magistriõppes ja kaitses eelmisel aastal oma doktorikraadi. Täna töötab ta intelligentsete energiasüsteemide teenuseid arendavas ettevõttes IE2S, kus ta konsulteerib autotööstust ja mitmeid suuri ettevõtteid V2X, GridIT, Grid Code ja B2U projektides. Tema sõnul on välismaal õppimise ja rahvusvahelises uurimisrühmas töötamise üheks suuremaks eeliseks suhtluskogemus, mis on tal aidanud valmistuda koostööks ja aruteludeks suurte rahvusvaheliste firmadega. „Doktorikraadi boonuseks on see, et saan lahendada huvitavamaid ja keerukamaid ülesandeid kui kolleegid,“ leiab Häring.
Kuidas võtta kokku 35 aasta pikkust koostööd?
Koostööst on sündinud Eestile laiemalt ja Tehnikaülikoolile palju kasu. Väga suur hulk elektriala üliõpilasi käis Saksamaal õppimas ja stažeerimas Eesti iseseisvuse algusaastatel, mil toonane kõrgkoolide varustus oli Eestist enam kui 20 aastat ees. Neist vilistlastest on saanud tänased Eesti ja rahvusvaheliste ettevõtete juhid ja oma eriala eksperdid. Näiteks meenutab Margus Leoste, kes on aastast 1995 elektrialase ehituse projekteerimis- ja konsultatsiooniteenuseid osutava ettevõtte juht, et välismaal õppimine ja Kempteni Kõrgkooli organiseeritud praktika Rohde & Schwarz Messgerätebau GmbH tehases pani intensiivsemalt end arendama, laiendas silmaringi ja andis hea keeletunnetuse. Meelde jäi väga meeldiv, sõbralik suhtumine ja tollal uudsete lahenduste uurimine.
Prof Biechli sõnul on koostööst võitnud mõlemad ülikoolid, kus olulisel kohal on olnud Wildpoldsriedi energialinnakus maailmatasemel teadustaristu ühine kasutamine ja üliõpilaste vaba liikumine. Tehnikaülikoolist on viimase kümne aasta jooksul enam kui viisteist teadlast kasutanud sealset taristut oma teadusprojektides katseteks või andmete kogumiseks. Viimase kümne aasta jooksul on avaldatud ligi 30 ühisartiklit rahvusvaheliselt tunnustatud eelretsenseeritavates ajakirjades ja konverentsikogumikes.
Eestis kiputakse sageli alahindama Saksamaa rakenduskõrgkoolide teaduslikku taset. Kuna Saksa riik peab tööstuse kõrgtehnoloogilise arengu seisukohalt oluliseks just rakenduskõrgkoolide arendamist ja rahvusvaheliste õppeprogrammide loomist, on sellised koolid paremini rahastatud kui Eesti ülikoolid. Olgu märgitud, et tänaseks on Saksamaal Baieri Liidumaa kõrgkoolidel õigus anda doktorikraadi, kui nad suudavad tõendada sobivat teaduslikku kvaliteeti.
Siin õppinud Saksa topeltkraadi üliõpilased ja doktorandid on samuti tehnikaülikooli vilistlased, kellest võib tulevikus olla tehnikaülikoolile suur abi. Meie ülikooli töötajate, aga ka vilistlasliikumise ja toetussuhete osakonna üks väljakutsetest on kindlasti välismaal resideeruvate vilistlastega sidemete hoidmine ja suhtlemine. Nemad saavad abiks olla nii uute teadus- ja õppetööalaste võrgustike loomisel kui ka Euroopa suurfirmade kaasamisel teadus- ja arendustegevusse. Nii nagu ettevõtjad teavad, et iga projekti sabas tulevad järeltegevused ja luuakse pikaajaline kontakt kliendiga, nii jääb ka ülikoolis õhku küsimus, kui edukalt oskame loodud võrgustike potentsiaali läbi välismaiste vilistlaste ülikooli huvides kasutada.