Tekst: Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi emeriitprofessor Endel Risthein

Minu põlvkond on üles kasvanud teadmises, et tehnika ja tehnoloogia on teineteisega tihedalt seotud terminid ja erinevad teineteisest muuhulgas selle poolest, et tehnoloogia on tehnika rakenduslik osa. See käsitlusviis on pärit juba ajast, mil eestikeelne tehnikasõnavara põhines suures osas saksa keelest mugandatud või tõlkelaenudena üle võetud terminitel. Hiljem lisandus vene keele mõju, mis nende terminite osas siiski midagi ei muutnud, kui välja arvata see, et vene keeles nimetatakse tehnikaks ka mingite masinate kogumit (nt ehitustehnika all mõistavad venelased tihtipeale ehitusmasinaid ja -tööriistu).

Eesti Entsüklopeedia defineerib tehnikat, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast techne (kunst, meisterlikkus), kui loodusseaduste ja -nähtuste tundmisel ning loodusjõudude ja -varade rakendamisel põhinevate teadmiste, töövõtete ja -oskuste kogumit. Mainitakse, et on ka kitsamaid määratlusi, mis tõstavad esile tehnika teadmuslikku, võttelist või oskuslikku, mõnikord esemelist külge (nt tehnika kui rakendusteadus, tehnika kui teatavate võtete kogum, tehnika kui inimtegevuse tehisvahendite kogum), kuid need ei muuda eelnimetatud üldist, arusaadavat ja laialt kasutusel olevat määratlust. Samal või ligikaudu samal viisil defineeritakse tehnikat ka saksa (Technik), vene (техника), soome (tekniikka) ja paljudes teistes keeltes.

Tehnoloogia, mida nimetatakse ka menetlustehnikaks, tähendab Eesti Entsüklopeedia järgi toodete valmistamise menetlusi käsitlevat tehnikaharu. Samas tähenduses on see sõnakuju kasutusel saksa (Technologie), vene (технология), soome (teknologia) ja paljudes teistes Euroopa keeltes. Kõigis nendes keeltes tehakse selget vahet nt ehitustehnika ja ehitustehnoloogia ning elektrotehnika ja elektrotehnoloogia vahel. Seega kujutab tehnoloogia endast selgesti tehnika rakenduslikku osa.

Samal viisil defineerib tehnikat ja tehnoloogiat ka eesti keele seletav sõnaraamat.

Kui Eesti Vabariik uuesti iseseisvaks sai, algas tehnikaalase kirjanduse tõlkimine peaasjalikult inglise keelest. Selle juures tekkis kohe vajadus arvesse võtta, et ühelsamal ingliskeelsel sõnal võib eesti keeles olla mitu vastet. Nii näiteks tähendab control tehnikas enamasti juhtimist, aga võib tähendada ka kontrolli või reguleerimist. Olen näinud tõlkeid, kus termini juhtimine asemel on kasutatud tõlget kontroll, kuna on nähtavasti arvatud, et mis see muud olla saab, sest kõlaliselt langevad need sõnad ju päris selgelt kokku. Teise näitena võib tuua sõna rent, mis eesti keeles võib tähendada renti, rentimist, üürimist, laenutamist või liisingut ja on muidki võimalusi. Aga kui turismireisil nähakse silti rent a car, siis kiputakse see kohe tõlkima auto rentimiseks, kuigi eesti keeles on olemas palju täpsem sõna autolaenutus. Näiteid võib esitada rohkemgi. Seega püütakse mitmetähenduslike sõnade puhul valida tõlkimisel pahatihti see variant, mis on mingile omasõnale kuju poolest kõige lähemal. Seda nähtust võiks nimetada sõnasarnasuse needuseks. Nii on juhtunud ka termini technology tõlkimisel eesti keelde sõnaga tehnoloogia, oleks aga pidanud tõlkima nt järgmisel kujul: 1. tehnika; 2. tehnoloogia. Muide, vene keelde on see suures inglise-vene sõnastikus tõlgitud õigesti (1. техника; технические и прикладные науки; 2. технология;).

Ingliskeelsel terminil technology on seega vastuvaidlematult kaks tähendust. Põhitähendus on tehnika, milles kergesti võib veenduda, kui kõrvutada nt Encyclopaedia Britannica ja Encyclopedia Americana sellekohaseid määratlusi Eesti Entsüklopeedia sõnaartikli tehnika määratlusega. Kõrvaltähendus on tehnoloogia.

Eesti autoriteetne keele- ja kirjandusteadlane, inglise filoloog dr phil Paul Saagpakk (1910–1996), kes tegutses aastail 1947–1995 USAs ja oli aastail 1964–1981 Massachusettsi Ülikooli professor, annab näiteks oma 1182-leheküljelises eesti-inglise sõna­raamatus eestikeelse sõna teh­noloogia (mis eestikeelse selgituse järgi tähendab tootmismenetluste kogumit) tõlkena inglise keelde loomulikult sõna technology. Sõna tehnika tõlkena annab ta samuti sõna technology, kuid toob ka teisi vasteid, mis näitab et sellel sõnal on eesti keeles suhteliselt laiem tähendus. Samal viisil esitab neid sõnu ka eestlaste inglise keele grand old man Johannes Silvet (1895–1979) oma eesti-inglise sõnaraamatus.

Kui tahetakse kindlaks teha, mida inglased ja angloameeriklased ise asjast arvavad, soovitan lugeda Wikipedia ingliskeelse versiooni sellekohast päris õpetlikku artiklit Technology, milles esitatakse selle termini kujunemislugu 20. sajandi alguses ja mitu justkui määratlusvarianti, milles mõni vastab ligikaudu eestikeelsele terminile tehnika, mõni aga eestikeelsele terminile tehnoloogia. Selles esitatakse ka lühiülevaated History, mis tegelikult kujutab endast tehnikaajaloo kokkuvõtet, ja Philosophy, mis käsitleb tehnika filosoofilist problemaatikat. Muuseas on artiklis öeldud, et termini technology määratlemisviisi valikul on lähtutud saksakeelsest terminist Technik (tehnika) ja et muudes Euroopa keeltes termineid tehnika ja tehnoloogia teineteisest eristatakse, kuid inglise keeles kasutatakse nende jaoks ühist sõna technology.

Mõni aeg tagasi tekkis mõnedel eesti tehnikateadlastel ja administratiivametnikel inglise keele omapärasuste (sõnade mitmetähenduslikkuse) ebapiisava tundmise tõttu millegipärast väärkujutelm, et ingliskeelne termin technology on kuidagi kõrgema tähendusega kui eesti termin tehnika, mistõttu eesti keeles oleks sõna tehnika vaja asendada sõnaga tehnoloogia. Seejuures ei võetud arvesse, et sisuliselt tähendaks see vastuollu minemist eesti õigekeelsusega ja eesti olemasoleva terminisüsteemi tõsist moonutamist. Asi läks isegi nii kaugele, et tekkis ettepanek nimetada Tallinna Tehnikaülikool ümber tehnoloogiaülikooliks. Mul tuli selle vastu omal ajal sõna võtta (vt artikkel „Tehnikaülikooli ümbernimetamine tehnoloogiaülikooliks oleks viga“, Mente et Manu 14.12.2005). Rõõmustaval kombel ilmnes, et sama mõte oli minu väga paljudel kolleegidel. Tallinna Tehnikaülikooli nimi säilis ja paistab, et jäädavalt.

Muide, ma ei tea ühtki elektrikut, kes oleks nõus vahetama oma elektrotehnika eriala elektrotehnoloogia vastu, kuigi inglise keeles on see electrical technology. Asi on lihtsalt selles, et termin elektrotehnoloogia on juba olemas ja tähendab selgelt elektrotehnika rakenduslikku osa. Aga on näha, et mõnedel teistel aladel on taoline väärarusaam mingil määral veel jõus. Mul on näiteks tuttavaid, kes siiamaale väidavad, et ingliskeelse termini technology ainuvõimalik tõlge eesti keelde on tehnoloogia ja on isegi neid, kes tahavad seda ka teistele peale suruda.

Üldjäreldusena tuleb niisiis öelda, et tehnika koosneb kahest osast: teaduslikust, mida nimetatakse tehnikateaduseks, ja rakenduslikust, mida enamasti nimetatakse tehnoloogiaks. Inglise keeles tähendab termin technology nii tehnikat kui ka tehnoloogiat. Et inglise keelest tõlkimisel kindlaks teha, kumb on kumb, on retsept lihtne: kui on mõeldud tehnika teaduslikku ja rakenduslikku osa koos (sagedam juhtum), tuleb kasutada sõna tehnika, kui aga üksnes rakenduslikku osa (harvem juhtum) tuleb kasutada sõna tehnoloogia.

Õige arusaamine terminist technology puudutab ka USA tehnikakõrgkoolide nimede tõlkimist eesti keelde. Näiteks peab Massachusetts Institute of Technology eesti keeles tingimata olema Massachusettsi Tehnikainstituut, sest põhiliselt tegeletakse seal tehnika teadusliku osaga, millest annavad tunnistust 96 seal õppinud, töötanud või töötavat Nobeli laureaati. Sama põhimõte käib ka USA muude tehnikainstituutide nimede kohta.

Lõpuks ei oleks ülearune meenutada, et eesti keel on tehnikaterminite poolest palju rikkam kui inglise keel. Osakem seda rikkust õigesti kasutada! ■