Kattel tunnistab, et ehkki pereliikmete hulgas on TalTechi vilistlasi, sattus ta ise Tehnikaülikooli hea juhuse läbi: sõbranna kutsus kaasa avatud uste päevadele, kuhu ta ise ei plaaninud minna, sest kaalus hoopis veterinaaria õppimist. Kuid tänu väga heale keemiaõpetajale Saku Gümnaasiumis on keemia ja keskkonna temaatika talle juba põhikooli ajast huvi pakkunud ning TalTechis avastas ta sellele lisaks ka insenerisuunitluse, siis sai erialavalik pärast avatud uste päevadel osalemist lõplikult otsustatud. „Saan kindlalt öelda, et valik oli õige ning magistriõpe ja hilisem doktorantuur oli loomulik jätk – omandatud teadmised ja oskused ei jäta ühtki ust suletuks,“ nendib ta nüüd.

Millist kasu inimesed iga päev keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia spetsialistidelt saavad?

Võib öelda, et keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia spetsialistide olemasolu on elulise tähtsusega. Nimelt võib nende poole pöörduda kõikide probleemidega, mis puudutavad meie igapäevaelus olulisi keskkondi – vett, õhku või pinnast. Kõikide nende keskkondade puhastamisega saasteainetest suudavad nad aidata.

Räägi kõige põnevam asi, mis Sul oma erialases valdkonnas on ette tulnud.

Vesi iseenesest on oma olemuselt lihtne, kuid tegelikkuses pole see sugugi nii. Kõige põnevamad väljakutsed ongi seotud olnud näiteks prügila nõrgvee, põlevkivi töötlemisel tekkiva vee ja värvitööstuse vee ning muude reaalsete saastunud vetega, mida on tulnud puhastada. Nende puhul saab teooria järgi küll pakkuda, milline tehnoloogia võiks töötada, kuid tegelikkuses saab seda teada ainult katsetades ning tulemusi kaasaegsete seadmetega analüüsides. See ongi kõige põnevam osa tööst.

Üks lõbus tõik, mida Sa enne sel erialal õppimist ei teadnud.

Õpingute käigus selgus, et keemia, keskkond ja tehnoloogia on selles erialas väga osavalt sümbioosis ning, et keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia kava läbinu võib sama osavalt projekteerida näiteks vee- või õhupuhasteid, kuid vastavalt isiklikele eelistustele tegeleda seadusandlusega erinevates keskkonnaametites või hoopiski vastutada spetsialistina tootmisettevõtete või laborite töö eest.

Kui aga minna spetsiifiliseks, siis näiteks saab keskkonnale ohtlikke ravimite ja pestitsiidide jääke veest eemaldada väga lihtsal viisil: vesinikperoksiidi ja rauasoola kokkusegamisel happelises keskkonnas (nn Fentoni reaktiiv) tekivad väga aktiivsed osakesed, hüdroksüülradikaalid, ning tulemusena jäävad ohtlikust ainest järgi vaid ohutud ühendid, süsihappegaas ja vesi. Tavaliselt reoveepuhastusjaamas biotöötluse käigus seda saavutada ei õnnestu.

Kunstlikud magusained, nt sukraloos ja atsesulfaam, mida kasutatakse laialdaselt karastusjookides, magustoitudes, proteiinibatoonides, on tegelikult ka laialdaselt kasvav oht keskkonnale: need hakkavad seal kogunema ning kergelt ka lagunema ning tagajärjena on nende jääke juba leitud ka mõne Euroopa riigi joogiveest. Seega näiteks võib juba üks Coca-Cola Zero jätta keskkonnale tuntava jälje.

Me elame ajastul, mil keskkonnakaitse on põletav teema. Kuidas balansseerida sellel piiril, et loodus oleks kaitstud, teadus arendatud, ühiskond rahul ja elu kõikidele ohutu? Kui sul on soov anda oma panus keskkonnakaitsesse ning lahendada olemasolevaid probleeme uusimate tehnoloogiatega, siis oled seda õppekava valides õigel teel. Tutvu lähemalt: www.taltech.ee/keemia-ja-keskkonnakaitse-tehnoloogia