Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia instituudi teadlased koostasid Kliimaministeeriumi tellimusel Eestile teaduspõhised versioonid kasvuhoonegaaside (KHG) eelarveteks aastani 2050, sealhulgas ka erinevate sektorite ja ajaperioodide lõikes. Arvesse võeti nii olemasolevaid parimaid, metoodikaid, mudeleid ja arvutusi üleilmse süsinikueelarve ja Euroopa Liidu KHG eelarve kohta kui ka töö käigus kogutud tagasisidet tellijalt – Kliimaministeeriumilt, ja kaasatavatelt huvirühmadelt. KHG eelarve on hinnanguline kogus kasvuhoonegaase, mis kindlal ajavahemikul atmosfääri paisatakse, ilma et see rikuks Pariisi kokkuleppe eesmärke.

Seades eesmärgi hoida üleilmne soojenemine alla 2°C tõenäosusega 67–83 protsendi, peaks Eesti KHG eelarve perioodil 2020–2050 jääma vahemikku 210–268 Mt CO2-ekv. Seades 1,5°C temperatuurieesmärgi 50–67 protsendi tõenäosusega, siis peaks Eesti KHG eelarve perioodil 2020–2050 jääma vahemikku 94–116 Mt CO2-ekv. Selleks, et mahtuda KHG eelarve piiresse, mis täidaks kas 1,5°C või 2,0°C temperatuurieesmärki, tuleks Eestil märkimisväärselt ja kiiremas tempos, kui näevad ette prognoosid, vähendada KHG heitmeid energeetikas, transpordis ja tööstuses.

Energeetikas ja tööstuses oleks lisaks taastuvenergiaallikatele üleminekule ja üleüldistele ulatuslikele KHG heitmete vähendamisele vajalik arendada ja kasutusele võtta süsinikusidumise tehnoloogiaid. Ka hoonete sektoris tuleks liikuda energiatõhususe suurendamise ja hoonete energiatarbimisest tuleneva KHG heite vähendamisega veidi kiiremas tempos kui prognoosides ette nähtud. Põllumajanduse, metsanduse ning maakasutusega seotud sektorites on arvestatud, et KHG heitmete vähendamine on raskendatud, eriti kui võtta arvesse toidujulgeolekut ja vähemalt samal tasemel kohaliku toidutootmise säilitamist. Siiski on ka siin võimalusi KHG heitmete vähendamiseks, näiteks rakendades tõhusamaid majandamispraktikaid, suurendades taastuvate energiaallikate osakaalu, istutades täiendavalt puid, optimeerides väetiste kasutust, vähendades turvasmuldadest tulenevaid heitmeid ja toitainete leostumist ning parendades sõnnikukäitlust. Turbatootmise sektori KHG heitkogused on täna pea samal tasemel kui tööstussektoril ja senise tootmistaseme säilitamisel oleks keeruline leida viise sektori KHG heitmete vähendamiseks ja KHG eelarve piiresse mahtumiseks. Turbatootmise sektori osas tuleks Eestil läbi mõelda tulevikuperspektiiv ning leida võimalusi KHG heitmete vähendamiseks ja/või siis nende heitmete kompenseerimiseks läbi täiendava süsinikusidumise suurendamise.

Mida uuringus ei soovitud, aga mida ma nüüd uuringu tulemuste ja viimaste Euroopa Komisjoni soovituste põhjal öelda saan, et pelgalt süsiniku sidumisest ja muudest lihtsamatest meetmetest ei piisa. Kui soovime oma majanduse konkurentsivõimet säilitada, ilma erinevaid tööstus- ja tootmisharusid sulgemata, oleks vaja kasutusele võtta süsiniku püüdmise tehnoloogiad, mis võimaldavad hüppelist CO2 vähendamist, võimaldades majandustegevuse jätkamist ilma lihtsalt teatud CO2 intensiivsete sektorite sulgemata. 

Sellekohane suunis tuli ka Euroopa Komisjonilt: „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- Ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele“, kus anti suuniseid edasipüüdliku EL-i tööstusliku süsinikumajanduse suunas ning leiti, et EL-i 2040. aasta kliimaeesmärki käsitleva teatise modelleerimistulemused näitavad, et 2040. aastaks tuleks koguda ligikaudu 280 miljonit tonni ja 2050. aastaks ligikaudu 450 miljonit tonni. Teatises tõdetakse, et kuigi süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine ning sellega seotud tööstusprojektid peaksid arenema ja toimima kaubanduslikel alustel, on siiski vaja teatavat rahalist toetust üleminekulahenduste pakkumiseks, eelkõige Euroopa turu ja taristu loomise esimeses etapis.

Tööstus- ja tootmisharude sulgemine aitaks küll Eesti neto CO2 heidet vähendada, kuid selline lähenemine riigieelarvesse raha juurde ei too, rääkimata investeeringutest ja uute töökohtade loomisest. Loodan, et Eesti riik toetab süsinikupüüdmise tehnoloogiate kasutuselevõttu ja tuleb meie ettevõtetele appi ning aitab investeerida nendesse tehnoloogiatesse, ilma et me läheks kergema vastupanu – majandustegevuse lõpetamise teed. Energiatehnoloogia instituudi teadlaste koostatud uurimistööga saab tutvuda siin.

Käesolev artikkel on esmakordselt avaldatud ERR arvamusküljel 04.juulil 2024.