Selleks, et saaksime ringlussevõtuga tegeleda, peaksid aga tooted olema ringlussevõetavad. See tähendab muuhulgas ka seda, et tooted ei tohi sisaldada aineid, mida on keelatud turule lasta. Maailmas ringleb miljoneid kemikaale, mida lisatakse, et tooted vastaksid teatud tingimustele – oleksid tulekindlad, vett ja mustust hülgavad, UV kindlad jne. Paljud ained, mis täna on turul lubatud, võivad ühe, kahe või viie aasta pärast olla keelatud. See tähendab suurel hulgal ringlussevõtuks mittesobivat materjali ja jäätmekäitlus peab toime tulema kõigi nende ainete ringlusest kõrvaldamisega. Seega, seni kui meie toodetes ja tootmisprotsessides ringlevad keskkonnale ja inimtervisele ohtlikud ained, ei ole keskkonnahoidlik jäätmekäitlus ilma nõuetele vastava põletuseta tänapäeval kahjuks võimalik.

Mitmed EL riigid näevad jäätmepõletustehaseid olulise osana oma jäätmekäitluses. Kuid jäätmepõletus, nagu igasugune fossiilkütuse põletamine, on süsinikumahukas ning selleks, et jäätmepõletus vastaks ka EL kliimaeesmärkidele, tehakse mitmel pool juba katsetusi CCUS-tehnoloogia (süsinikdioksiidi kogumine ja ladustamine/kasutamine) rakendamiseks. 

Tutvu 28. märtsil Postimehes avaldatud artikliga siin.