Iga toote valmistamise, kasutamise või utiliseerimisega kaasneb paratamatult süsihappegaasi emissioon, kuid elektrienergia tootmise kõrval saavad teised seda põhjustavad tegevused märksa vähem tähelepanu. ERR uudisteportaalis avaldatud artiklis kirjeldab Oliver Järvik, milliste CO2 emissiooni vähendamise tehnoloogiate väljatöötamise ning arendamisega maailmas ja Eestis tegeletakse.
Üldisele konsensusele on jõutud selles, et CO2 emissioone tuleb kiirelt ja järsult vähendada. Paljudel juhtudel ei ole aga toodetele või nende tootmise tehnoloogiatele CO2-neutraalset alternatiivi. Sellisel juhul tuleks rakendada CO2 püüdmist, ladustamist või kasutamist, mistõttu nähaksegi CCS (carbon capture and storage/sequestration) tehnoloogiaid ühe olulise võimalusena kliimakokkuleppe eesmärkide täitmiseks. CO2 püüdmine on piisavate ressursside olemasolul ja õigete tehnoloogiate kasutamisel tänapäeval juba võimalik. Kuid kui me hakkame seda püüdma suuremates kogustes, siis mida sellega edasi teha? Üks väljund on CO2-st uute toodete tootmine, näiteks on võimalik siduda CO2 anorgaanilise ühendi (sh teatud tsemendi) koostisesse või muundada orgaaniliseks ühendiks. Kiiremini realiseeritavaks lahenduseks, mis võimaldaks kõikide nende sadade miljonite CO2 tonnidega tegeleda, loetakse CO2 ladustamist selliselt, et see ei pääseks atmosfääri.
Täpsemalt saate lugeda 27.11.2023 ERR portaalis avaldatud artiklist.
