Igor Krupenski ütleb, et riigi elektrisüsteem on igasuguste ootamatustega toimetulemiseks valmis ning Eesti inimesed ei pane ümberlülitumist tähelegi. "8. veebruaril lülitume välja Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemist ning kolme Balti riigi - Eesti, Läti ja Leedu – elektrisüsteemid hakkavad tööle n.ö. eraldi saartena. Sel ajal saame kontrollida, kuivõrd me suudame hoida vajalikku sagedust oma riikide elektrivõrkudes,"“ kirjeldab Igor Krupenski üleminekuprotsessi algust, selgitades, et seni vastutas elektrivõrgus sageduse hoidmise eest Venemaa. Kui kõik läheb tõrgeteta, ühendatakse Eesti 9. veebruaril Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.

Krupenski täpsustab, et Venemaa elektrisüsteem, mis pärineb Nõukogude Liidu aegadest, on tsentraliseeritud süsteem. See tähendab, et sageduse hoidmise eest kogu süsteemis vastutab üks operaator. "Euroopa süsteem on detsentraliseeritud, vastutus sageduse hoidmise eest langeb iga riigi õlule. Sageduse hoidmine elektrisüsteemis tähendab, et tootmine ja tarbimine peaksid olema võrdsel tasemel. Euroopa elektrisüsteemiga liitudes on Eestil rohkem manööverdamisruumi. Aeg-ajalt tuleb meil ise sagedust hoida salvestusseadmete ja reservvõimsuste abil," selgitab Krupenski.

Sellegipoolest tekitab ühest elektrisüsteemist teise üleminek inimestes ärevust, kuna isegi väike sageduse kõikumine võib põhjustada kodumasinate, valgustite või isegi tootmisliinide seiskumist. Niisuguse olukorra vältimiseks on võrguhaldur Elering võtnud elektrisüsteemide väljaehitamisel kasutusele N+2 mudeli. "N+2 mudel tähendab, et võrk toimib normaalselt edasi ka siis, kui näiteks kaks elektritootjat või kaks olulist ühendust lähevad rivist välja. Kui rääkida aga elektrisüsteemide võimalikust kahjustamisest, siis tuleb meeles pidada, et Eestis on 5000 kilomeetrit elektriliine ja ligi 150 alajaama. Näiteks häkkerite rünnak või füüsilise kahju tekitamine võivad loomulikult mõjutada võrgu jõudlust," ütleb Krupenski ja lisab, et elutähtsat teenust osutavatel asutustel, nagu näiteks haiglatel, on oma varugeneraatorid, mis suudavad neid elektriga varustada. Krupenski sõnul pole paanikaks põhjust ning inimesed ei pane üleminekut ühest elektrisüsteemist teise tähelegi. Sellegipoolest soovitab ta soojuspumbaga köetavate eramajade omanikel kaaluda igaks juhuks täiendava kütteallika, näiteks puudega köetava ahju, soetamist.

"On olemas nn aktiiv- ja reaktiivvõimsused. Reaktiivvõimsus on nii-öelda sünkroonkompensaatorid, mis ei tooda elektrit, vaid aitavad hoida aktiivvõimsuse sagedust. Need on elektrijaamad, mis toodavad elektrit. Eesti vajab tipptarbimise ajal umbes 1,6 gigavatti võimsust. Meil on gaasiküttel töötav varuelektrijaam Kiisal, ja see on hästi oluline, kuna gaasiküttel elektrijaama saab väga kiiresti tööle panna. Lisaks on meil Iru elektrijaam, kus põletatakse olmejäätmeid, kuid on olemas ka gaasikütte võimekus. Ja muidugi on veel soojuselektrijaamad, kus toodetakse biomassist ning hakkepuidust soojust ja elektrit. Lisaks on veel palju tuuleparke ja päikesepaneele, mis toodavad elektrit ka talvel. Ära ei tohiks unustada ka Narvas paiknevaid põlevkivielektrijaamasid, mida saab vajadusel tööle lülitada ning elektrit toota. Seega võimsust on meil piisavalt," selgitab Krupenski ja lisab, et riik on desünkroniseerimiseks hästi valmistunud.

"Kui üleminek oleks toimunud kümme aastat tagasi, oleks olukord olnud katastroofilähedane. Vahepealse aja jooksul oleme jõudnud palju ära teha. Seega, usaldage insenere! Ma arvan, et midagi ei juhtu. Ja kuna on laupäev-pühapäev, siis unustage muremõtted ning nautige lihtsalt nädalavahetust," võtab Krupenski teema kokku.

Vaata intervjuud Igor Krupenskiga ERR+ veebilehel. Saatejuht Nikolai Loštšin, toimetaja Artur Tooman.

Refereeritud rus.err.ee veebilehel 4.veebruaril 2025 avaldatud artiklist, autor Nikolai Loštšin.

Foto autor: Arno Mikkor.