Tallinna Tehnikaülikool

Ragnar Nukrse innovatsiooni ja valitsemise instituudis tegutsev Andmelabor ootab endaga liituma doktoranti uurimisvaldkonnas "Ennustava politseitöö kriitiline mõtestamine“. Rahvusvahelise projekti raames saab doktorant Eesti tippteadlaste juhendamisel kriitiliselt analüüsida, kuidas muutub politsei töö seoses kuriteo ennetamisel ja ennustamisel üha enam kasutavate andmetehnoloogiatega ning kuidas muutuvad andmeanalüütika üha laiema kasutamisega arusaamad turvalisusest ja ennustamisest.

Doktoriõpingute jooksul analüüsitakse kriitiliselt erinevate andmeanalüütika tööriistade ja vahendite kasutamist politseitöös ning selle tulemusel luuakse soovituslikud kontseptuaalsed raamid ning heade tavade ja tööriistade kirjeldused, millest võiks olla abi ennustavate meetodite rakendamisel politseitöös.

Potentsiaalne doktorant on oodatud esitama oma spetsiifilisema uurimistöö kavandi, mis on kooskõlas projekti NordForsk peamiste uurimissuundadega, millest antud õppekohta rahastatakse. Eelkõige peaks projekt keskenduma teoreetilisele ja empiirilisele uurimistööle, mis aitab kaasa läbipaistvuse saavutamisele ja loob uudsed standardid andmepõhise politseitöö kriitiliseks uurimiseks.

Data Science

Projekti kirjeldus

Õiguskaitse on oluline avaliku sektori institutsioon, kus toimuvad järk-järgulised muutused ja digitaalsete strateegiate rakendamine, et parandada tõhusust ja tulemuslikkust ning et ennustada sündmusi ja automatiseerida tööd kuritegevuse ennetamisel. Andmepõhiste uuenduste kasutamine politseitöös on äratanud märkimisväärset tähelepanu poliitilistes, juriidilistes ja akadeemilistes debattides ja meedias. Sellele vaatamata teame me väga vähe sellest, kuidas (suur)andmeid õiguskaitsetegevustes kasutatakse ja kohandatakse ning mis on selle tulemused. Veelgi enam, kodanike õiguste kaitsmise viisid, meie arusaamad sellest, mis on „turvaline” või mida peetakse „politseitööks”, on põhjalikult muutumas seoses andmeanalüütika üha suurema levikuga politseitöös.

NordForski „Ennustava politseitöö kriitiline mõtestamine“ on koostööprojekt Taani, Läti, Eesti, Norra, Rootsi ja Suurbritannia teadlastega, mille eesmärk  on uurida, kuidas institutsionaalseid ja sotsiaalseid väärtuseid, digitaalseid võimalusi ja organisatsioonipoliitikat tajutakse, kuidas need on integreeritud andmepõhistesse politseiuuendustesse ning kuidas politseiametnikud ja digitaalse politseiinfrastruktuuri arendajad seda kogevad ja praktiseerivad.

Meid huvitavad kolm peamist, omavahel seotud uurimisteemat (kuid pole tingimata nendega piiratud):

  • Profileerimine ennustavas politseitöös geeniandmete näitel.

Kuigi geeniandmed on politsei jaoks väärtuslik infoallikas, puuduvad sageli universaalsed reeglid või sotsiaalsed kokkulepped nende kasutamiseks ennustavas politseitöös. Uurimus keskendub võimalikele arusaamadele seoses geeniandmete kasutamisega ennustavas politseitöös ja rahvusvahelistele kogemustele seoses geneetilise biohäkkimisega – üksikisikute katsed oma kehaga manipuleerimisel.

  • Digitaalse migratsiooni andmepõhine kontrollimine.

Kuigi digitaalse rände (nt Eesti e-residentsus) korral puudub füüsilise elukoha eeldus, kaldutakse rakendama traditsioonilise rändepoliitika ja selektiivsuse põhimõtteid. Taotluste kontrollimisel ja valikute tegemisel kasutatakse üha enam ennustavaid andmepõhiseid lahendusi, mis eeldavad riigipiiride üleseid andmeid ning kokkuleppeid valikupõhimõtete (nt sotsiaalne mitmekesisus) osas.

  • Automatiseeritud piirikontroll ja riskide ennustamine.

Õiguskaitseasutused rakendavad näotuvastusalgoritme, et tuvastada üle riigipiiride liikuvaid reisijaid, klassifitseerida tagaotsitavaid kurjategijaid ja ennustada kuritegusid. Automatiseeritud piirikontrolli lahenduste kasutamisega seoses on muutumas meie arusaamad otsustamisest, valikukriteeriumitest ja sotsiaalsest mitmekesisusest.

 

Kohustused ja ülesanded

Doktorant peab oma doktoritöö kirjutama teadusartiklite vormis ja avaldama oma uurimistulemused rahvusvaheliselt tunnustatud ja eelretsenseeritavates ajakirjades. Kavandatav uurimistöö plaan peaks olema kooskõlas ja panustama Nurkse instituudi ja selle liikmete strateegiliste teadussuundadega. Ideaalne suhe iseseisva uurimistöö ja tulevase doktorandi panuse vahel ühisesse uurimistöösse teiste osakonna liikmetega peaks olema 50-50. Oma uurimissuuna raames eeldatakse doktorandilt ka õpetamist, juhendamist ja teadustöö juhtimist Nurkse instituudis; nimetatud oskuste kujundamiseks pakuvad instituut ja ülikool kursuseid, seminare ja mentorlust.

 

Kvalifikatsioon

Edukal kandidaadil peaks eelistatavalt olema:

  • Magistrikraad sotsiaalteadustes (soovitavalt sotsioloogias, avalikus halduses, meedia- ja kommunikatsiooniuuringutes või sotsiaalpsühholoogias) või muudel erialadel koos kinnitusega, et omatakse oskuseid viia läbi sotsiaalteaduslikku uurimistööd;
  • Oskus kasutada kvalitatiivseid või kvantitatiivseid, digitaalseid või arvutuslikke uurimismeetodeid; kasuks tulevad teadmised või valmisolek kasutada eksperimentaalseid uurimismeetodeid (silmajälgimine, EEG / fNIRS);
  • Selge huvi (ja hea visioon) valitud teemat puudutava iseseisva uurimistöö vastu; • Väga hea inglise ja eesti keele oskus;
  • tugev ja tõestatav kirjutamis- ja analüüsioskus;
  • tuutlikkus töötada nii iseseisva teadlasena kui ka osana rahvusvahelisest meeskonnast;
  • võime ja valmisolek täita projektiga seotud administratiivseid ülesandeid.

Mida pakume

  • Kuni 4-aastast doktoriõppe kohta Eesti ühes suurimas, rahvusvaheliselt tunnustatud ja juhtivas sotsiaalteaduste uurimiskeskuses, mis osaleb mitmetes üle-euroopalistes ja riiklikes projektides andmeuuringute, avaliku halduse, digivalitsemise ja innovatsiooniuuringute valdkondades. • Doktoranti kaasatakse teadus- ja innovatsioonitegevustesse koos projektipartneritega ja teiste peamiste sidusrühmadega.
  • Võimalused konverentsikülastusteks, uurimisvisiitideks ja rahvusvaheliste võrgustike loomiseks juhtivate ülikoolide ja teaduskeskustega andmeuuringute, avaliku halduse, innovatsiooniuuringute ja digivalitsemise valdkondades.
  • Doktorandile on tagatud igakuine netosissetulek 1200EUR (sealhulgas 660EUR doktoriõppe stipendium) ja Eesti ravikindlustus. Doktoriõpinguid on võimalik läbi viia ka tööstusdoktorantuuri raames, vt: https://taltech.ee/doktorandile/toostusdoktorantuur
  • Ametikoha esimesed kaks aastat rahastatakse NordForsk’i projektist “Ennustava politseitöö kriitiline mõtestamine“

Organisatsioonist

Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut (RND) on interdistsiplinaarne rahvusvaheline teaduskeskus Tallinna Tehnikaülikoolis, mis võõrustab maailmas tunnustatud ja auhinnatud teadlasi ning keskendub ühiskondlikult olulisele teadus- ja õppetööle järgmistes valdkondades:

  • Ühiskondade digitaalne transformatsioon: andmeanalüütika, andmepõhine ja algoritmiline valitsemine, andmeõiglus, riigi ja kodanike suhted digiajastul, targad linnad ja piiriülesed andmesuhted;
  • e-valitsemise ja avaliku halduse mudelid ja praktikad globaalselt;
  • P2P tehnoloogiad, selle juhtimine ja potentsiaalsed uued tootmismudelid;
  • maksuhaldus ja fiskaalbürokraatia;
  • teadus- ja innovatsioonipoliitika ning selle juhtimine;
  • teaduse ja tehnoloogia filosoofia ja eetika.

RND on väga rahvusvaheline instituut ja kaasab oma uurimisvaldkondadesse rahvusvahelisi tippteadlasi. Lisaks täielikult ingliskeelsele doktoriõppe programmile, pakub instituut magistrikraadi tehnoloogiajuhtimise ja digitaalsete transformatsioonide alal ning ainulaadset Erasmus Munduse magistriprogrammi avaliku sektori innovatsiooni ja e-valitsemise alal (PIONEER) koostöös KU Leuveniga (Belgia) ja Münsteri Ülikooliga (Saksamaa). RND ja selle töötajad on koordineerinud või osalenud paljudes rahvusvahelistes uurimisprojektides EL’iga (INTERREG, COST, FP7, H2020), ÜRO’ga (UNDP), OECD’ga (SIGMA), INET’iga. Instituut on osalenud erinevates Euroopa Komisjoni töörühmades (ELi Lissaboni tegevuskava rühm, riigi tehnoloogiahangete riskijuhtimise ekspertrühm, avaliku sektori innovatsiooni ekspertrühm).

Hiljuti algatas RND ulatusliku, 32 miljoni euro suuruse rahvusvahelise targa linnade uurimis- ja arendusprojekti (FinestTwins) ning koordineeris H2020 rahastatud laiaulatuslikku innovatsioonipilootprojekti, mille eesmärk oli rakendada ühekordset andmete küsimise põhimõtet (TOOP), mis pani aluse andmevahetuspõhimõtetele, mis on sõnastatud Euroopa ühtses digitaalvärava määruses (European Single Digital Gateway Regulation, SDGR). RND on seotud ka mitmete rahvusvaheliste ühendustega, nagu digitaalse sotsioloogia töörühm rahvusvahelises 3 sotsioloogia liidus (ISA), Euroopa avaliku halduse magistriprogramm (EMPA), Euroopa ülikoolidevaheline ühiskonna, teaduse ja tehnoloogia assotsiatsioon (ESST) ja avaliku halduse Euroopa rühm (EGPA), kus RND koordineerib avaliku halduse, tehnoloogia ja innovatsiooni alalist uurimisrühma.

Kandideerimisinfo

Sellele ametikohale kandideerimiseks esitage doktoritöö juhendaja kaasprofessor Anu Masso meilile (anu.masso@taltech.ee):

  • Üheleheküljeline kaaskiri / motivatsioonikiri;
  • CV koos vajalike tunnistustega;
  • kuni 5 leheküljeline uurimistöö kavand.

Vajadusel võib vastuvõtukomisjon nõuda täiendavaid dokumente, näiteks kandidaadi metoodiliste ja analüütiliste oskuste tõendamist (nt teadusartikkel, uuringuaruanne jms).

Täiendav info

  • Lisainfo saamiseks võtke ühendust doktoritöö juhendaja kaasprofessor Anu Masso (anu.masso@taltech.ee)
  • Doktoritööd juhendavad koostöös kaasprofessor Anu Masso (põhijuhendaja) ja professor Ahti-Veikko Pietarinen (kaasjuhendaja).
  • Meeskonna kohta lisateabe saamiseks külastage https://taltech.ee/datalab.
  • Projekti kohta lisateabe saamiseks vaadake: https://cuppresearch.info/
  • Nurkse instituudi kohta lisateabe saamiseks vaadake: https://taltech.ee/nurkse

Laeb infot...