Põline nõmmekas Erki Niitlaan on õppinud Nõmme Gümnaasiumis ja pärast seda „nõmmekate koduülikoolis“ Tallinna Tehnikaülikoolis. Erki valis mäenduse eriala selle käegakatsutavuse ja loodusläheduse pärast. Erialasele tööle läks ta juba pärast II kursust ning 25-aastase professionaalse karjääri järel on ta praegu enda asutatud inseneribüroos Steiger mäeinsener ja konsultant, aga ka Eesti Turbaliidu tegevdirektor, ekspert Eesti Maavarade komisjonis ja Rahvusvahelise Turbamaade ühingu juhatuse liige. Erki elukaaslane Marina on samuti mäeinsener ja kodus kasvab neil neli last. Palusime tal rääkida, mida tähendab Maa süsteemide, kliima ja tehnoloogiate eriala.
Miks vajab maailm rohkem Maa spetsialiste?
Kuigi praegu räägitakse palju näiteks rohepöördega seotud toorainevajadusest, on inimkond juba aastatuhandeid maapõueressurssidest eksistentsiaalselt sõltunud. Koos tehnoloogia arenguga see sõltuvus süveneb. Mis on ka põhjus, miks on maailmal vaja maapõue uurimise (geoloogia) ja kasutamise (mäenduse) spetsialiste.
Eriti on neid vaja perioodidel nagu praegu, kui leiab aset järjekordne tehnoloogia arenguhüpe ja üleminek ühelt ressursitüübilt (taastumatutelt) teistele (taastuvatele). Nii fundamentaalsed muudatused võtavad aega aastakümneid: olemasolevad tehnoloogiad ei ammendu päevapealt ning uued ei küpse üleöö. Sellistel arenguetappidel on maapõue spetsialiste vaja tegelikult topelt rohkem, et tagada olemasolevate süsteemide toimimine ja pakkuda lahendusi uute juurutamiseks. Sellega annab põnevalt täita kogu tööelu.
Kuidas digipööre on geoloogia valdkonda muutnud?
Üsna mitmeti. Toon välja ainult kaks näidet.
See on andnud uusi võimalusi süstematiseerida ja analüüsida suuri andmehulkasid. Andmeid ja tulemusi visualiseeritakse 3D-s, mis parandab märkimisväärselt interpretatsiooni kvaliteeti.
Märkimata ei saa jätta ka iseõppivate programmide arengut, mis analüüsivad geoloogilisi lähteandmeid ja interpreteerivad neid viisil, nagu seda ka geoloogid teevad, kuid suutes läbi töötada korraga suuremaid andmehulkasid ja võimaldades otsida ja leida seoseid, mida varem võib-olla ei märgatud. Selle üheks väljundiks on näiteks selliste leiukohtade prognoosimine ja avastamine, mis varem oleks võinud jääda tähelepanuta.
Teiselt poolt nõuab digipöörde aluseks olev elektroonika üha uusi ja uusi materjale, mida põhiosas saadakse maapõuest. Sellega esitab digipööre geoloogiale ja mäendusele omakorda ühiskondliku tellimuse uute ressursside uurimiseks ja kasutuselevõtmiseks.
Mis on järgmisel 5-10 aastal selle valdkonna suurimad väljakutsed?
Need on seotud rohepöördega kaasneva uute toorainete vajaduse rahuldamisega. See teema jääb meid saatma veel aastakümneteks.
Aga geoloogial on üha suurem roll ka keskkonnaprobleemide lahendamisel. Näiteks sisuliselt ainult geoloogia kaudu saame uurida Maa ajaloolist kliimat, et selle alusel prognoosida võimalikke muutusi tulevikus, mis tänapäeval on kahtlemata üks väga olulistest küsimustest.
Rahvastiku suurenemise tõttu suureneb surve magevee tarbimisele, sh ka põhjaveele, mis jällegi nõuab lahendamist.
Geoloogia annab praktilisi sisendeid veel hulka alusvaldkondadesse. Kohalikus perspektiivis on jätkuvalt olulised ehitusmaavarde, turba ja põlevkivi kasutamisega seotud küsimused. Sellele lisandub uute strateegiliste maavarade nagu näiteks fosforiidi ja võimalike erinevate metallimaakide uurimine, süvamaasoojuse kasutusvõimaluste uurimine jms, aga ka põhjaveega, keskkonnakeemiaga, keskkonnariskide maandamisega seotud küsimused.
Üks põnev seik, mis on sel erialal töötades ette tulnud.
Mäenduse eriala valimine ja sellel töötamine on mul võimaldanud teha väga mitmekülgset tööd maavarade kasutamise planeerimisega nii ettevõtete, regioonide, riikide kui ka Euroopa Liidu tasandil. Olen saanud osaleda nii Eesti kui ka Euroopa Liidu maapõue ja keskkonnapoliitika kujundamises. Töötades rahvusvahelise konsultandina on mäeinseneri amet võimaldanud läbi reisida praktiliselt kõik maailma nurgad, alustades Põhjamaadest kuni Myanmari ja Tšiili lõunatipuni välja, ning külastada kohti, kuhu tavainimene kunagi ei satu, näiteks kilomeetri sügavusele maapõue, kus on füüsiliselt tunda maatuuma soojust.
TalTechi kõige maa-lähedasem eriala õpetab sind tundma planeedi muutuvat keskkonda, planeerima säästlikku ressursikasutust ning rakendama digiajastu nutikaid tehnoloogiaid. Vulkaanidest merehoovusteni ning kliimamuutustest allmaarajatiste projekteerimiseni – siin omandatud loodusteaduslik maailmapilt koos inseneri "käed-külge" mõtteviisiga annab sulle võimaluse kaasa lüüa tuleviku-Maa kujundamises. Sinu elukutseks võib saada kliimateadlane, mereuurija, geoloog, maapõueinsener või hoopis mõni tulevikuamet, millel täna veel nimegi pole. Üks on selge – ilma teadmisteta maapõuest, maavaradest, ookeanist ja atmosfäärist ei toimu rohepööret ega saa lahendada inimkonna ees seisvaid teisi suuri väljakutseid. Tutvu õppekavaga: taltech.ee/maa-susteemid-kliima-ja-tehnoloogiad